Viinapuude arengus ja ajaloos on olnud nii paremaid kui ka kehvemaid aegu. Küll on taimi lastud üles kiskuda, küll on seadused piiranud veini valmistamist ning korra on kurikuulus viinapuutäi phylloxera puudega lõpparve teinud. 20. sajandil hakkas veinimaailmas aga uus ja huvitav ajajärk. Just 1900. aastate algusest hakati pöörama tähelepanu viinapuudele ning nende kasvatamise metoodikale. Igasugused kemikaalid ja mittenaturaalsed ühendid hüljati ning kasutusele võeti loodust säästev ning turgutav tehnika. Austria filosoofi, antroposoofi ja biodünaamilise põllumajanduse rajaja Rudolf Steineri üleskirjutused ja tõekspidamised taimeriigist sillutasid tee uuele renessansile. Ood loodusele oli alanud. Nüüdseks on igaühe huulil sõnapaarid “orgaaniline vein” ja “biodünaamiline vein”.
Orgaanilist põllumajandust praktiseeritakse praegu üle kogu maailma. Eelkõige Prantsusmaal, Hispaanias, Itaalias, Saksamaal, Tšiilis. Prantsusmaal on selliseid orgaanilist tootmist järgivaid veiniaedu veidi alla 10%. Väga suur osa tootjatest on aga juba üleminekuetapis, lisaks on veel mahepõllumajanduse viljelejaid, kes pole taotlenud ametlikku sertifikaati. Seega räägime säärastest veinidest ikka kui nišitoodetest, kuigi tegelikult peaks sellist looduslähedast veinitootmist viljelema iga veinimaja. Reaalsuses on asjalood nii, et keemilisi tõrjeid teostades saavad kasvatajad efektiivsemalt ja kiiremini veini valmis, samas kahjustub taimeriiki ümbritsev mikrofloora pöördumatult. Orgaanilise ja biodünaamilise veini tootmine on kulukam ning ka lõpphind võib kohati kallim olla. Taoline veiniviljelus levib maailmas suhteliselt aeglaselt ning on jätkuvalt vaid teadliku tarbija ja veininautleja valikuks. Mujal maailmas on tuntumates poodides biodünaamilised ja orgaanilised veinid eraldi märgistatud. Eestis on mõned kaubanduskeskused märgistanud ökoviina, -jahu, või -riisi, kuid veinide suhtes sama nentida ei saa. Küll on aga Kaubamaja Toidumaailmas tehtud eraldi riiuliosa Fairtrade’i ja orgaanilistele veinidele.
Vähemalt korra võiks igaüks taolise veini ära proovida. Pimedegustatsioonil pole loodussäästlikult valmistatud tooteid paraku võimalik maitse mõttes teistest eristada. Küll aga on sääraste veinide hulgas sügavama sisu ja kvaliteediga veine märgatavalt rohkem.
Valged maailmakaardil
Samal ajal, kui laieneb loodust säästev tootlikkus, on maailma joogitrend kaldunud madala alkohoolsusega veinide poole. Sellele annab kindlasti kaalu Aasia turu maitse. Veinid, mis vastaksid sellisele kriteeriumile, on valdavalt valgetest viinamarjasortidest, mis pärinevad nende kasvatamiseks kõige sobilikumast kliimast. Oma osa valge veini populaarsuse kasvus on ka kliima soojenemisel – aina mahedamad aastaajad panevad eelistama valget veini. Veini stiili valikul on oluline, et see oleks kerge, puuviljane, hea happe või mineraalsusega, kindlasti ka lopsakas. Ilma teevad sordid, mis on võimelised andma veinimeistri käe all keskpärastest nootidest rohkemaid külgi ja nüansse. Mõned sordid, nt Riesling ja Sauvignon Blanc, on tulnud, et jääda pikemaks ajaks rahva lemmikuteks.
Eelnevat arvestades soovitan teile piirkondi, kuhu tasub sel kevadel oma pilk suunata ja mille parimaid näiteid on saada igas korralikus müügikohas.
PORTUGALI põhjapoolselt alalt Vinho Verdest on palju kirkaid hea happesusega veine. Suurepärased sordid on Albariño ja Loureira. Väga armastatakse teha ka segusid. Säravad, kuiva mineraalse alatooniga veinid on kalaroogadega taevalik kombinatsioon. Eelista võimalikult noort aastakäiku, nt 2012 ja 2013, sest küpsemine ei tee neile veinidele head. Põhja- Portugalist ja Põhja-Hispaaniast tulevad veinid on enamasti ka väiksema alkoholisisaldusega, see jääb vahemikku 9,5–12%.
PÕHJA-ITAALIAST tasuks üles otsida Piemonte, Lombardia ja Veneto piirkond ning sealt pärit Gavi di Gavi, Lugana ja Soave veinid. Need on eksimatuks valikuks kergete toitudega. Oma õhuliste puuviljaste nootidega on tegu suveveinide valitsejatega.
UUS-MEREMAALT pärit Sauvignon Blanc on joogikaardi lemmikuks viinamarjast tuleneva rohelise värskuse ja stiili tõttu. Sellest kandist on veinisõbrale veel mitmeid uudiseid tulemas. Aktiivsem viinamarjakasvatus ja veinikultuur hakkas jõudsalt arenema hiliskuuekümnendatel, kui maailma majandusruumiga ühinemise järel hakkasid paljud uusmeremaalased Euroopas õppima ja töötama. Praegu on sama veinimeistrite generatsioon tagasi oma kodumaal ega lähe enam kaua, kui hakkavad tekkima uued põnevad sordid.
KUUS SOOVITUST
1 Casa Gheller Valdobbiadene Prosecco Superiore DOCG (Veneto, Itaalia)
Aroomis on tunda delikaatseid puuviljanoote. Maitse kerge, puuviljaselt lopsakas. Tunda rohelist õunakoort ja -südant. Kena tasane hape balansseerib mõrkjamaid puuviljanoote.
2 Bardolino DOC, Villa Girardi (Veneto, Itaalia)
Bardolino asub Põhja-Itaalia Valpolicella aladel, kust tulevad hästi kerged ja marjased joogid. Just see vein sobib algajale veininautijale, kes pole harjunud tugevate tammetanniinidega. Vein on mahe, lopsakas, kerge ja täis toredaid punaseid marju. Eriti võimutsev on kirss. Maitses mängleb tore kerge marjasus ja särtsakas happesus. Sobib paljude grillitud roogade kõrvale, nagu ka pitsade ja pastadega.
3 Greco di Tufo, Greco di Tufo (Campania, Itaalia)
Aroomis tunda veini täidlasemat keha, küpseid puuviljanoote, mõrkja alatooniga õunasüdant. Maitses on happesus, täidlus ja puuviljasus heas balansis. Vein on neile, kes armastavad veidi komplekssemaid ja sügavamaid valgeid veine. Lõppnoot on lopsaka ja suursugune. Sobib koorese kalkuni- või küüliku-papardelle’ga.
4 Adega de Monção Vinho Verde (Portugal)
Aroom on täis kütkestavaid puuviljaseid ja floraalseid noote. Veini keha on kerge ja kevadine. Maitse on ilus, kuiv, mineraalse kriidise alatooniga. Üldmulje väga värskendav ja kirgas. Sobib ideaalselt kalaroogade, nt sinimerikarpide ja Eesti räimede kõrvale.
5 Sauvignon Blanc Costa Koyle (Tšiili, Colchagua biodünaamiline vein)
Ebatraditsiooniline Uue Maailma Sauvignon Blanc. Ei ole nii ekspressiivne aroomipomm, kuid täis ilusaid tasaseid rohelisi nüansse. Eriti kerkivad esile nõges ja naat. Maitses on hästi balansis hape, mis teeb sellest hea toiduveini.
6 Sauvignon Blanc, Terra Sana, Francois Lurton (Cognac, Prantsuse orgaaniline vein)
Aroom on värske ja kirgas, täis küpseid tsitruselisi. Maitse on kerge, ilusate puuviljaste nüanssidega. Domineerivad kuldne küps õun ja melon. Veini hoiab koos hea pehme hape. Veinil on huvitav klaari tüüpi kuivus, mis teeb sellest seltskonnaveini, mida saab nautida ka toiduta
Kommentaarid (0)