*Tamarindipuu (Tamarindus indica) on üheliigiline taimeperekond liblikõieliste (Leguminosae) sugukonnas. Tegu on kultuurtaimega, mis arvatakse olevat pärit troopilisest Aafrikast. Inimese kaasabil on tamarindipuu levinud Lõuna-Aasiasse, Austraaliasse, Mehhikosse ja Lõuna-Ameerikasse.
*Tamarindipuu nimetus tuleneb araabia keelest (tamr-hindi) ja tähendab tõlkes India datlit. Manila tamarindiks kutsutakse Mehhikost pärit söödavat keerukaunapuud (Pithecellobium dulce).
*Tamarind kasvab kuni 18 meetri kõrguseks igihaljaks pikaealiseks puuks. Tema lehed on sulgjad liitlehed, mis meenutavad väliselt hariliku pihlaka või läätspuu omi. Tamarindipuu huvitav omadus on öine lehtede sulgumine. Sellist nähtust, kui lehed päeval avanevad ja ööseks sulguvad, kutsutakse nüktitroopsuseks.
*Tamarindipuu punakaskollased liblikõied asuvad kobaratena lehtede kaenlas. Vili on 12–16 cm pikkune mitteavanev kaun, mis on söödav ja maitsev. Söödav osa on kauna poolmete vahel ning seemneid ümbritsev magushapu ja mahlane viljaliha. Aasias kasvatatavatel tamarindipuu sortidel on pikemad kaunad 6–12 seemnega. Ameerika sortidel on kaunad lühemad, 1–6 seemnega. Läikivpruunid seemned on kõvad ja toiduks neid ei kasutata.
*Tamarindi kasvatatakse ilu- ja viljapuuna ning varju ja puitu andva puuna. Lõuna-Aasias on tamarind populaarne bonsaitaimena. Tamarindipuu kõva, tihe ja vastupidav lülipuit on tumepunane, maltspuit aga kollakas. Säärast puitu kasutatakse mööbliehituses ja põrandalaudadena. Tamarindipuu juurtest tehakse jalutuskeppe. Viljaliha kasutatakse vasest ja pronksist esemete ning muusikariistade puhastamiseks ja poleerimiseks.
*Tamarind on küps, kui viljaliha on muutunud pruuniks või punakaspruuniks. Viljalihas on orgaanilisi happeid, suhkruid, B-rühma vitamiine ja märkimisväärselt kaltsiumi, aga ka rauda, magneesiumi, fosforit ja kaaliumi. 100 grammis viljades on 239 kcal.
*Aafrikas kasutatakse rahvameditsiinis tamarindipuu koort ja lehti valu ja kollapalaviku puhul. Malaisias, Indoneesias ja Filipiinidel alandatakse tamarindipuu lehtedega malaariast põhjustatud palavikku.
*Kõige rohkem kasvatatakse tamarindipuud söödavate viljade saamiseks Lõuna-Aasias ja Mehhikos. Indias korjatakse igal aastal 275 500 tonni tamarindikaunu. Tamarindikauna viljaliha kasutatakse mitmesuguste maiustuste ja jookide valmistamiseks, viljaliha lisatakse jäätisele, sorbetile, karastusjookidele, teravalt maitsestatud puuviljakastmetele, marinaadidele, mitmesugustele köögivilja- ja oasuppidele, läätsetoitudele jm. Tamarind on üks oluline komponent Worcesteri kastmes, aga ka teistes pruunides kastmetes.
*Indias süüakse tamarindipuu õisi ja noori rohelisi kaunu, Lõuna- Aasia riikides aga salatina noori lehti. Tamarindi kuivatatakse ja lisatakse masala-vürtsisegu koostisosaks. Türgis tehakse Indiast imporditud tamarindist külma magusat jooki demirhind’i. Filipiinidel on populaarne tamarindisupp sinigang.
Tamarind mitmel moel:
• kuivatatuna
Kastme tegemiseks tükelda kuivatatud tamarind väikesemateks tükkideks ja jäta üleöö likku. Keeda segu ning kurna seejärel läbi sõela seemnetest. Võid lisada ka soola, tšillit, suhkrut ja muud meelepärast.
• ekstraktina
Mugav moodus juba valmis pastat suppidele, kastmetele, marinaadidele ja hautistele lisada.
• maitseandjana kastmetes
Tamarind on HP kastmes, mis on hea lihakõrvane või võileivamääre, aga ka pajaroogades ning aromaatses Worcesteri kastmes, millel on lai kasutusvõimalus alates salatikastme maitsestajast kuni Bloody Mary kokteilini.
Kommentaarid (0)