seksistlikult mõruFoto: Indrek Susi
Retseptid
13. veebruar 2017, 05:42

Seksistlikult mõru

Miks on nii, et mehed teevad näo, nagu naudiksid nad selliseid maitseid, mis naiste jaoks on väljakannatamatud või vastikud? Kas meestel on erinev maitsemeel, on nad masohhistid või ei taha silmanähtavalt alla anda?

Eestit tabanud väikepruulikodade jooke maitstes saate kohe aru, mis on see üks ja kindel põhimaitse, mida mehed näivad naistest rohkem nautivat. Teadagi, just mõru humalaviha on praegu jutuks. Meie laiatarbeõlled on juba aastakümneid soomestunud ja sootud linnaselurrid, kuid nüüd näeme selgelt, et eesti mehed ei jätnud oma jonni.

Võtke maitsmiseks kamba peale üks pudelikene Õllenaudi Humala Padrunit. Kui humalaviha ei meeldi, haarake kõrvale ka kamaluga soolapähkleid, nii saate kiiremini suu sisepinnal toimuvast ekstreemelamusest jagu ...

Vahepeal mõelge sellele, et maitseuurijad on välja selgitanud huvitavaid aspekte mõru maitse nautijate kohta. Esmalt muidugi geenid – selgub, et umbes iga neljas meist on geenikomplektiga, mis muudab ta mõru maitse suhtes ülitundlikuks. Siin mingit soolist eristumist ei toimu. Kui oma tutvusringkonna käitumist tähelepanelikult jälgite, märkate kindlasti, et leidub päris suur hulk mehi, kes õllest ega humalavihast suuremat ei pea – tõenäoliselt on just nemad mõru maitse suhtes tundlikumad. Naiste hulgas on õllenautijaid siiski oluliselt vähem kui geenide poolt lubatav kolm neljandikku. Põhjuseks on ilmselt naiste elu looduslik tsüklilisus, mis põhjustab muu hulgas ka maitsetaju igakuist ajutist teravnemist. Niisiis, pahal päeval lonksuke valet õlut, ja teie saatust on edaspidiseks muudetud.

Oot, aga miks see sama asi ei kordu meestega? Uurijad on leidnud teadusliku kinnituse viisile, kuidas mõru maitsega on võimalik harjuda. Mõistagi on harjumiseks vaja ebameeldivalt mõru maitset korduvalt proovida. Sellise ennastsalgavuse jaoks on vaja välist abi. Pilkavate sõprade ja praalivate semude toel ning neid üle trumbates teevad mehed kambas igasuguseid lollusi – muu hulgas õpivad ka õlut jooma. Tõe huvides tuleb nentida, maitseuurijad on lisaks tõestanud ka seda, et mõrkja suhtes vähem pirtsakad inimesed söövad suuremas koguses aedvilju, mis on üpris tihti mõrkja maitsekomponendiga (sigurid, rukola, lehtkapsas, kaalikas jt). Nojah, nad uurisid itaalia mehi ja naisi. Eestis vajavad mehed selles suhtes lisatreeningut, viie pihutäie kampaania igatahes käib.

Selgus ka, et mõrkja maitse suhtes ülitundlikud inimesed paistavad silma oma soolalembuse poolest. Siit saate ka vihje mõrkja maitse taltsutamiseks – lisage toidule rohkem soola! Saladus, miks õlle kõrvale nii hästi sobivad soolapähklid ja kartulikrõpsud, on käesolevaga lahendatud. Lisaks selgub, et pole need mehed nii vinged mõru nautijad ühtigi, nad kasutavad salajasi abivahendeid.

Draakoni keelekas

Tuleneelajaid kohtame vaid tsirkuses. Keeva vett me keegi suhu panna ei suuda, harjuta, palju tahad. Tõepoolest, meie suu suudab peale maitse väga hästi eristada ka temperatuuri. Õigupoolest suudame seda tajuda isegi parkunud tallanahaga. Meie tajud on samas alati veidi petlikud ja temperatuuri tajumisel laseme end eriti kergesti petta. Ka äärmuslik külm annab täpselt sama tunde.

Põletava tunde saame esile kutsuda erinevate piparde või teiste teravamaitseliste maitseainete abil. Kõige teravamalt suudame seda põletust tunda suus, kuid igaüks, kes on sinepiplaastri abil köhast vabanenud, teab, kui tundlik on ka tema nahk.

Kui mõrkjat maitset on veidi veider nautida, siis tulist maitset veelgi eriskummalisem. Selle puhul kiputakse taas nägema seost mehisuse ja meeste maitsega. Aju toimimise uurijad siinkohal siiski mingit meestega seostuvat erisust esile ei too.

Pange tähele, et tulise maitse nautimise protsess on hoopis sügavam kui lihtsalt maitse tajumine. Nii uurivadki seda ajuuurijad. Osutub, et inimese ajus vabanevad tulise tšilli toimel mõnuained endorfiinid. Õigupoolest peaks vist täpsustama, et endorfiinid vabanevad ilmselt olukorras, kus põletus hakkab vaibuma. Täpsem toimemehhanism pole samas eriti oluline. Tähtis on meie käitumine. Mõnuainete toime sarnaneb kerge narkootikumi omaga. Sama elamuse taaskogemiseks tuleb doosi suurendada. Inimesed harjuvad tõepoolest aja jooksul tulise maitsega ning on nõus nautima üha tulisemat ja tulisemat suutäit. Meeste grupisisesed käitumismudelid aitavad taas kaasa sellele, et meeste hulgas tõuseb taluvus kiiremini. Teravad elamused on põnevad!

Seni ei ole küll uuritud, kas ka mõrude maitsete toime annab ajus sarnase reaktsiooni, kuid inimeste käitumises on mõlemal juhul väga palju sarnast.

Mehed on maitsemasohhistid

Maitsemeele tunnetatavate käredamate maitsete tajumisel näeme seega teatavat sarnast skeemi. Alustuseks võtame suhu midagi väljakannatamatut, peagi selle maitse maheneb ning organism tajub, et ta on võitnud. Preemiaks saab maitsja sutsukese õnnetunnet tekitavat endorfiini ja tahab naudingu taastajumiseks ka kõike ebameeldivat korrata. See on tõepoolest oraalne mikromasohhism, mida mehed seoses sõprade sotsiaalse survega on kergemini ette võtmas. Vaatamata soorollide pidevale ühtlustumisele, jääb teatav ebaühtlus ikka alles, sest ka tänapäeval sisendatakse naistele lapsest saati õrnust, hoolivust, ettevaatlikkust ja enesekontrolli.