kõrvitsasaiFoto: Tuuli Mathisen
Retseptid
9. jaanuar 2017, 05:17

Rukkijahu – Eesti köögi raudvara

Rukis on meie toidulaual üks kõige väärikama ajalooga vilju. Sellest valminud jahu leiab aga uute maitsekoosluste loomisel aina uusi ja uusi kasutusvõimalusi.

Huvitavaid fakte!

• Rukist on teadaolevalt kasvatatud meie aladel juba 11. sajandist alates. Siinne laiuskraad sobib rukkile hästi, mujal maailmas on see teravili sageli pigem eksootiline.

• Eesti leib on eriline nii oma tooraine – rukkijahu – kui ka valmistusviisi poolest. Juuretisega valminud leiva uus tulemine meie kodudesse on lausa unikaalne toidukultuuri nähtus. Rukkileib on olnud ajast aega Eesti toidu sümboliks, sest kui oli rukist, siis sai teha ka leiba ja nii pikk talv ka üle elatud.

• Rukis on toitainete rohke vili, paljudest selles sisalduvatest vitamiinidest ja mineraalainetest väärivad eelkõige nimetamist B-, C- ja E-grupi vitamiinid ning kaltsium, raud, magneesium, kaalium ja fosfor. Ka asendamatuid aminohappeid sisaldab rukkijahu enam kui nisujahu, samas annab rukkileib suhteliselt vähe kaloreid.

• Rukkijahu sisaldab ohtralt seedimist erksana hoidvaid kiudaineid, mistõttu peaks rukkileiva söömine hoidma kõhu korras ja seedimise erksana.

• Kas teadsid, et rukkijahus on lisaks ka palju looduslikke ja tervisele kasulikke suhkruid. Vahel keedetakse osa jahust enne tainasse segamist ette, et kasutada ära jahus sisalduvat magusat tärklise maitset. Nii tundubki rukkileib suhkru lisamisetagi magusam kui näiteks nisujahust küpsetis.

• Rukis sisaldab vähe kleepvalku ehk glu - teeni, mistõttu sobib see ka neile, kes seda halvasti taluvad.

• Rukkijahust tainas on muredam kui suure kleepvalgusisaldusega nisujahust tainas, mistõttu tuleks küpsetistesse lisada taina omaduste parandamiseks teisi jahusid.