Mangaan aitab kaasa ka sidekudede, luude, vere hüübimisfaktori ja suguhormoonide moodustamisele. Samuti on see vajalik aju ja närvisüsteemi toimimiseks. Mangaan kuulub antioksüdantide hulka ja aitab seega võidelda vabade radikaalide vastu, millel on suur osa inimorganismi vananemisel, aga ka südameveresoonkonnahaiguste ja vähi väljakujunemisel.
Kust saame mangaani?
Kehale vajaliku mangaanivaru peaksime kätte saama igapäevaselt tervislikult toidulaualt. Rikkalikud mangaani allikad on pähklid, seemned, nisuidud, täisteratooted (sh rafi neeritud teravili, tatar, bulgurnisu ja kaer), kaunviljad ja ananass. Kuid kuni kolmandikul arenenud maailma inimestest võib esineda mangaanipuudust. Põhjus on töödeldud toiduainetes, mille mangaanisisaldus on tavapärasest tunduvalt väiksem. Mangaani puudus võib põhjustada viljatust, luustiku väärarengut, nõrkust ja ka krampe.
Samas pole ka mangaani liigne manustamine tervislik. Näiteks ebatavaliselt suur mangaanisisaldus ajus võib põhjustada neuroloogilist haigust, mis on sarnane Parkinsoni tõvega. Mangaani liiga kõrge või madal tase inimese varajases eluetapis võib aga mõjutada närvisüsteemi arengut. Mangaaniliigsust seostatakse ka koolilaste kehvema kognitiivse arenguga.
Mangaani kasud
Mangaan on üks paljudest mikroelementidest, mida keha vajab luude tervise tagamiseks. Pole otseselt tõestatud, et ainuüksi mangaanist sõltuks luude tervis, küll aga on uuringud näidanud, et kaltsiumi, tsingi, vase ja mangaani tarbimine on aidanud vähendada luuhõrenemist lülisambas menopausijärgses eas naistel.
Liigesepõletikku seostatakse teatud antioksüdandi (SOD) madala tasemega kehas. Sellised antioksüdandid on olulised liigesekahjustuste ärahoidmisel põletiku korral. Usutakse, et mangaan aitab tõsta selle antioksüdandi taset organismis, aga pole veel leitud tõendeid, et just mangaan aitaks artriiti ravida.
Kliinilistes testides on suudetud näidata, et naistel, kes said koos igapäevase toiduga lisakoguse mangaani, esines premenstruaalsel ajal vähem meeleolukõikumisi ja krampe. Samas on paralleelsed uuringud leidnud, et PMSi all kannatavatel naistel oli peale mangaani organismis ka tavapärasest vähem kaltsiumi, kroomi ja vaske.
Uuringud on ka näidanud, et diabeetikutel on vere mangaanitase madal. Samas pole veel suudetud välja selgitada, kas madalamat mangaanitaset veres põhjustab suhkruhaigus või on selle aine vähesus seotud diabeedi väljakujunemisega. Ühes uuringus leiti, et diabeeti põdevad inimesed, kellel oli mangaanitase kõrgem, olid paremini kaitstud nn halva kolesterooli eest.
On ka ilmnenud, et inimestel, kes kannatavad krampidega seotud haiguste all, on vere mangaanitase madal. Samas pole teadlastel kindlat vastust sellele, kas mangaanitase veres kukub krampide tõttu või põhjustabki vere väike mangaanisisaldus krampe.
Kui palju?
Toidust ja toidulisanditest saadava mangaani päevane norm ei tohiks ületada 10 milligrammi. Seda ennekõike närvisüsteemi mõjutavate kõrvaltoimete tõttu. Mangaani toidulisandina tuleks tarbida ainult arsti hoolsa järelevalve all.
Kaltsium, fosfor ja mangaan toimivad organismis külg külje kõrval. Seega, kui manustatakse rohkem kaltsiumi ja fosforit, võib see tingida ka suurema vajaduse mangaani järele.
Suu kaudu manustatuna põhjustab mangaan harva kõrvalmõjusid. Samas võib see olla toksiline inimestele, kes puutuvad kokku selle aurudega (tööstuses) või inimestele, kes kannatavad maksakahjustuse all. Mangaani kõrvalmõjud võivad avalduda isutuse, peavalu, krampide, lihasjäikuse, värinate, suurenenud ärrituvuse, vägivaldsuse ja hallutsinatsioonidena.
Kommentaarid (0)