Apelsini-mustikamaiusFoto: Jaan Heinmaa
Toiduuudised
25. juuli 2022, 09:09

Lugu ilmunud 2016, uuendatud 2021

MUSI MUSTIKALE | Parandab nägemist, ravib kõhtu ja kaitseb vananemise eest (+ 11 retsepti)

Mustikaid kutsutakse Jaapanis nägemise marjadeks. Sealsed uuringud on tõestanud, et mustikad aitavad leevendada silmade ülepingutusvaevusi, ergutavad võrkkesta verevarustust ja parandavad nõrgenenud nägemist.

Samuti peetakse väga oluliseks mustikate suurt antioksüdantide sisaldust, mis pärsib vähkkasvajate teket ja vananemisprotsesse.

Mustikates on suhkruid, orgaanilisi happeid, C-, B1-, B2-, PP-vitamiini, karoteeni, parkaineid ehk tanniine, pektiini, mineraalainetest mangaani ja rauda. Neid marju on alati kasutatud nii söögiks kui ka ravivahendiks, viimaseks otstarbeks sobivad ka lehed, mis sisaldavad parkaineid, orgaanilisi happeid, C-vitamiini ja mineraalsooli. Kõige suurem on lehtede ravitoime taime õitsemisajal, mida võiks korjamisel arvestada.

Eriti tuntud on mustikas olnud kõhurohuna ja küllap sobib mari selleks tänapäevalgi. Kõhukinnisuse korral süüakse värskeid, kõhulahtisuse korral kuivatatud marju. Värske mustikaga on ravitud maksa- ja sapihädasid, soolepõletikke ja maohaavu. Lehtede abil on diabeetikutel õnnestunud alandada veresuhkrutaset. Lehetõmmist on tarvitatud nahahaiguste ja suu limaskesta haiguste korral.

Viimasel aastakümnel on mustikat, eriti selle kultuurvorme põhjalikult uuritud ning leitud uusi tervendavaid komponente ja antioksüdante. Veel 10 aastat tagasi peeti antioksüdantide poolest kõige rikkamaks kapsast, maasikaid, spinatit ja spargelkapsast. Ent kui põhjalikul testimisel võrreldi 40 eri vilja ning marja, ilmnes, et looduslikule mustikale ei leidu antioksüdantide hulga ja nende kvaliteedi poolest võrdset. Nende hinnaliste ainete allikaks osutus üks antotsüaniinideks nimetatavatest looduslikest värvipigmentidest. Ehk siis – suur osa mustika tervislikkusest peitub sinises värvuses, mis meil vallatult suu ära värvib. Tõestust on leidnud ka see, et mida küpsem mari, seda rohkem pigmenti ja järelikult ka tervislikum.

Mustikatest on leitud ellaaghapet, mis on teaduslike uuringute käigus korduvalt näidanud vähivastast toimet. Rohkesti on mustikas lahustuvat kiudainet pektiini, mis on kõige muu kõrval tuntud ka kui halva kolesterooli koguse vähendaja. On leitud ka ühendeid, mis jäävad pidama põie siseseinale ega lase infektsioone põhjustavatel bakteritel seal pesitsema hakata.

Kõige parem uudis mustika tervistavate omaduste kohta kuulub aga geriaatria valdkonda. On suur tõenäosus, et mustikatest valmistatavad preparaadid hakkavad peagi leevendama vananemisega kaasnevaid hädasid, nagu koordinatsioonihäired ja lühimälu nõrgenemine. Teadlased annavad lootust, et preparaatide mõju ei ole mitte ainult ennetav, vaid ka tagasiulatuv ehk raviv.

SÄILITAMINE

Mustikaid on kõige lihtsam külmutada tervelt. Marjad võib ka koos suhkruga katki tampida. Niisugust marjasegu on hea panna putrudele ja pannkookidele, lisada smuuti, jogurti või kohupiima hulka. Hästi sobib marjatamp ka kisselliks, kõige hõlpsam ja tervislikum on seda külmunult lisada veest ja tärklisest valmis keedetud kuuma segu sisse.

Mustikas säilib suurepäraselt ka kuivatatud kujul. Kui kuivatamine on olnud reeglitekohane, ei kaota marjad vähimatki oma tervistavatest omadustest. Täisküpseid, kuivi ja puhastatud marju võib kuivatada elektrikuivatis, selle puudumisel aga paberiga kaetud ahjurestil, kindlasti ühekordse kihina. Temperatuur ei tohiks olla üle 50 kraadi, ahjuuks võiks õhuliikumise soodustamiseks olla sentimeetri võrra praokil. Pöördõhuga režiimil võib ahju panna korraga ka 2–3 resti, ukse avamine pole sellise režiimi puhul oluline. Parajalt kuivanud mustikad on katsudes kõvad, kuid siiski veel elastsed.

KULTUURMUSTIKAD

Uued suured, magusad ja väga ahvatlevad marjad, mis ei värvi suud ega sõrmi, on üha popimad ka Eestis. Kultuurmustikates on vitamiine (C-, PP-, B1-vitamiin), karoteeni, parkaineid, eeterlikke õlisid, mikroelemente (magneesium, raud) ning kiud-, park- ja värvaineid. Üks klaas mustikaid annab vaid 80 kalorit. Metsast korjatud mustikatega võrreldes on kultuurmustikates rohkem suhkruid ja vähem orgaanilisi happeid, mistõttu on need hoopis magusamad.

Uuringutest on selgunud, et kultuurmustikad sisaldavad kaks korda rohkem glükoosi ja fruktoosi kui metsas kasvanud harilik mustikas. Tänu oma keemilisele koostisele sobivad mustikamarjad ka diabeetikutele.

Apelsini-mustikamaius

Apelsini-mustikamaius Foto: Jaan Heinmaa

Esimesed mustikad söö ära niisama! Teisi kasuta juba smuutides ja magustoitudes. Aga kindlasti tuleks korjata neid ka sügavkülma, et talvised vitamiinivarud ei lõpeks.


Mango-mustikasmuuti

Mango-mustikasmuuti Foto: Jaan Heinmaa

Mango ja mustika kooslus on imehea! Mango annab magusust, mustikas hapukust ja jogurt kreemisust. Soovi korral lisa maitseks ka vanilli.


Mustikakeeks Kreeka pähklitega

Mustikakeeks Kreeka pähklitega Foto: Jaan Heinmaa

Pähkline mustikakeeks maitseb suveõhtul piparmünditee kõrvale eriti hea.

Mustika-kohvikook

Mustika-kohvikook Foto: Jaan Heinmaa

Mustikas on mari, mis sobib vist küll kõikjale ja eriti kookidesse! Selle kohvi ja mustika koosluse näol on tegemist tagurpidikoogiga, kus mustikad küpsvad küll koogi põhjas, kuid pärast ümberpööramist valgub mahl mõnusalt ja kaunilt kogu koogi sisse.  

Mustikalõhe

Mustikalõhe Foto: Jaan Heinmaa

Mustikatega soolatud õrnsoolalõhe on ilusa lillakasroosat värvi randi ning õrna mustikaaroomi ja -maitsega. Praegu, esimeste mustikate valmimise ajal, kasuta kindlasti värskeid marju. Talvel sobivad hästi ka külmutatud mustikad, mida võiksid enne kasutamist mõned minutid toasoojas sulada lasta.  

Ricotta pannkoogid mustikate ja pohladega 

Ricotta pannkoogid mustikate ja pohladega Foto: Jaan Heinmaa

Pohlad on juba punaseks ja magusaks küpsenud ja mustikaid on veel noppida. Hommikusöögiks või  magustoiduks – õhulised marjamaitselised pannkoogid mekivad ikka hästi!

Ahvatlev mustika-juustukoogijäätis

Ahvatlev mustika-juustukoogijäätis Foto: Ragne Värk

Sega omavahel ühtlaseks massiks mesi, toorjuust ja Kreeka jogurt. Purusta küpsised väiksemateks tükkideks. Suru mustikad kahvliga puruks ja sega koos küpsistega lohakalt toorjuustusegusse (jälgi, et segusse jääks ka valgeid kohti). Täida jäätisevormid. Torka pulgad vormidesse ja pane jäätised sügavkülma. Võid kõige peale raputada veel pisut küpsisepuru. 

Kodujuustutort mustikatega rukkileivapõhjal 

Kodujuustutort mustikatega rukkileivapõhjal Foto: Jaan Heinmaa

Mustikahooajal müttab eestlane metsas. Ikka tühja korviga metsa, täis korviga välja. Kodus vaatab nõutu perenaine mustikalaari ja lappab lootusrikkalt retseptisahtlit, et leida mõni mustikakook, mida sel suvel veel proovinud ei ole. Leiabki, sellise maheda, tulvil kodumaiseid maitseid.

Kurgi-mustika smuuti 

Kurgi-mustika smuuti Foto: Jaan Heinmaa

Lahe lahja smuuti sobib hommikul värskendavaks suutäieks või alati karastavaks kosutuseks. Soovi korral serveeri jääga.

Mustikakissell 

Mustikakissell Foto: Jaan Heinmaa

Retsept on küll talvine, aga idee läbinisti suvine. Värskete mustikatega saab see keedus eriti hää!

Peekon mustikamarinaadis 

Peekon mustikamarinaadis Foto: Jaan Heinmaa

Mustikamoosiga peekoniribasid marineerides saad grillilt kiirelt krõbedad magusvürtsikad lihaampsud, mis võiksid rõõmustada nii mees- kui ka naisperet!