Küpsel avokaadol on meeldiv pähklimaitse ja konsistents meenutab pehmet koorevõid. Avokaado on sama toitev kui banaan. Viljas sisalduvad väärtuslikud monoküllastumata rasvhapped ja vitamiinid imenduvad tänu kiudainerikkusele aeglaselt, hoides veresuhkrutaseme ühtlase. Kõik see teeb avokaadost sportlaste, diabeetikute ja kaalulangetajate jaoks ideaalse energiaallika.
Samuti on avokaado hinnaline vitamiini- ja mineraalaineallikas. Selles on rohkelt kaaliumi ja märkimisväärselt teisigi mineraalaineid, nagu raud, vask, magneesium, kaltsium ja fosfor.
Vitamiinidest on viljas A-, C-, E-, P-vitamiini ja B-grupi vitamiine. Tänu küllastumata rasvhapete ülekaalule ja antioksüdantidele (C- ja E-vitamiin) võib avokaadot soovitada neile, kes kannatavad südameveresoonkonnahaiguste käes.
Avokaado pärineb Lõuna-Ameerikast. Keskmine puu kasvab 25 meetri kõrguseks ja annab aastas ligi 180 vilja. Avokaadosorte on palju, meil suuremates poodides müüdav mustjaspruuni krobelise koorega avokaado on ‘Hass’ ja rohelise siledama koorega pirnikujuline on ‘Fuerte’.
Sobiva küpsusega avokaado leidmiseks peaks poes igaüht eraldi kompima. Ostupäeval saab söögiks tarvitada vilju, mille koor annab peenemas otsas pöidlaga vajutades küll tuntavalt järele, kuid nõtkub kohe elastselt tagasi. Toores, kivikõva avokaado on maitsetu ja puine, ent saavutab pärast paaripäevast kodust järelvalmimist hiilgevormi. Täiesti kõrvale tuleb jätta pehmed viljad, mis on üleküpsemise tõttu muutunud mittesöödavaks.
Lõika avokaado pikisuunas suure noaga läbi kuni kivini, seejärel pööra lahtilõigatud pooli teineteise suhtes, kuni need irduvad. Pane kiviga pool lauale, vajuta suure kokanoa tera pehmesse kivisse ja keera see välja. Avokaado roheline värvus muutub hapniku toimel kiiresti pruunikaks – niisuta kõiki lõikepindu kohe sidrunimahlaga viimast sega ka püreesse. Kui kasutad avokaadost ainult üht poolt, siis võib teist (kindlasti koos kiviga) säilitada külmikus veel 1–2 päeva, kui see on sidrunimahlaga piserdatud ja seejärel toidukilesse mähitud.
Avokaado on kookospähkli kõrval kõige rasva- (5–30%) ja energiarikkam puuvili. Suhkrut on aga vähe (ligi 1,5%), mis teeb sellest ideaalse vilja diabeetikutele. Üks keskmine avokaado (180 g) annab u 350 kcal.
Avokaado aitab tõrjuda südame- veresoonkonnahaigusi ning on tõhus vahend kõhupiirkonda kogunenud ohtliku organitevahelise rasvaga võitlemisel. Sisaldab ühtlasi üht äärmiselt võimsat antioksüdanti glutatiooni, mis takistab rakkude kahjustumist, aidates meil tervena püsida.
Avokaadot võib serveerida mitmel viisil, millest lihtsaim on sidrunimahla, vinegrettkastme või sidrunipipraga maitsestatud viljaliha söömine lusikaga otse poolitatud vilja koorest. Avokaadoviilud sobivad mustale leivale või salati hulka. Kivi väljavõtmisel tekkinud ja lusikaga suurendatud õõnsuse võib täita salati või krevettidega, viljaliha aga kasutada pidulikes kokteilsalatites, eriti koos krevettidega, ning muidugi trendikas guacamoles. Väga maitsev on külm püreesupp, mis peale avokaado sisaldab maitsestamata jogurtit, sidrunimahla, küüslauku ja sidrunipipart. Avokaadoga saab valmistada ka hõrke desserte – banaani ja vaarikatega imehea jäätise, mõrukakaoga maitsva šokolaadikreemi jm.
Kommentaarid (0)