C-vitamiini olulisim haigusi ennetav ja nende kulgu aeglustav omadus on antioksüdatiivsus. Antioksüdandid aitavad ära hoida oksüdatiivset stressi, mis kaasneb pea kõigi krooniliste tõbedega. C-vitamiini leidub vaid taimse päritoluga toiduainetes ja inimorganism seda ise sünteesida ei suuda.
C-vitamiini on enim marjades, puu- ja köögiviljades. Ohtralt sisaldavad seda näiteks kibuvitsamarjad, mustad sõstrad, astelpajumarjad, paprika, tsitruselised, brokoli, maasikad, tomat, kartul, kaalikas, spinat ja rohelised herned. C-vitamiin on vesilahustuv ega kannata kuumutamist ning selle sisaldus võib pika säilitamise järel väheneda.
Südame kaitsja
C-vitamiin on väga tähtis südamehaiguste ennetaja. Ta aitab ennetada vererõhu tõusu ja alandada fibrinogeeni taset. Fibrinogeen ja homotsüsteiin tekitavad ühes LDL- ehk halva kolesterooliga ateroskleroosi ehk arterilubjastust. C-vitamiin vähendab LDL-kolesterooli ja tõstab hea ehk HDL-kolesterooli taset veres. Lisaks aitab C-vitamiin ära hoida hea kolesterooli oksüdeerumist ja lupjunud veresoonte siseseina rebendeid, mis viib veresoonte ummistuseni. Samuti suurendab C-vitamiin heade PGE1- ja PGI1-prostaglandiinide tootmist organismis, mis vähendab veretrombi ohtu.
C-vitamiinile on omistatud ka võimet ennetada ja ravida külmetushaigusi. Uuringud on aga paraku näidanud, et 200milligrammise ja suurema päevase doosi juures ei ole see märkimisväärselt aidanud ei ennetusel ega ravis. Uuringute kohaselt on ainus sihtrühm, kellel on C-vitamiin (päevane doos 250 mg kuni 1 g) aidanud külmetusriski 50% võrra vähendada, ekstreemset füüsilist koormust taluvad ja/või äärmiselt külmades tingimustes viibivad inimesed, näiteks maratoonarid, suusatajad ja sõdurid.
C-vitamiini soovituslik tase veres peaks olema üle 50 mikromooli liitris, mis vastab naistel 80milligrammisele annusele ja meestel 150milligrammisele annusele ööpäevas.
Enneta puudust!
Erilist tähelepanu C-vitamiini tarbimisele peaksid pöörama suitsetajad, kuna tubakasuits põhjustab organismis oksüdatiivset lisastressi ja kurnab seega C-vitamiini varusid. Samuti vajavad tavapärasest rohkem C-vitamiini lapseootel ja imetavad naised. Ka vanuritel esineb sageli C-vitamiini puudust, mis on tihti tingitud kehvadest toitumisharjumustest ja halvast söögiisust. Samuti esineb vanemal põlvkonnal sageli haiguste põhjustatud oksüdatiivset stressi, mida antioksüdandid aitavad vähendada. Suur C-vitamiini sisaldus organismis võib parandada mälu ja meeleolu.
Erilist tähelepanu C-vitamiinile peaksid pöörama soole imendumis häire all kannatajad ja vähktõve põdejad. Madal C-vitamiini tase võib esineda ka lõppstaadiumis neeruhaiguse korral ja pikaajalisel antibiootikumide tarvitamisel.
C-vitamiini pikaajaline puudus põhjustab haigust nimetusega skorbuut. Selle tunnused on igemete veritsus, hammaste liikumine ja väljalangemine, õrnade veresoonte tõttu nahal tekkivad vere valumid ja sisemine verejooks, liigesevalud, südamehäired ning lihaste atroofia ehk nõrgenemine.
Kuna C-vitamiin on vähese toksilisusega, ei usuta selle ületarbimisel olevat suuri kõrvaltoimeid. Rohke manustamise korral on kõige sagedasemad vaevused kõhulahtisus, iiveldus, kõhukrambid ja muud seedetraktihäired. Et C-vitamiinil on omadus reageerida paljude ravimitega, peaksid ravimivõtjad C-vitamiini tarvitamise üle kindlasti nõu pidama arstiga.
Kommentaarid (0)