Kinoad kasvatati Lõuna- Ameerikas juba 6000 aastat tagasi. Sealsetele pärismaalastele oli see väikeste seemnetega vili kartuli ja maisi kõrval üks põhitoiduaineid. Ent Hispaaniast pärit vallutajad keelasid indiaanlastel kinoa kasvatamise ja hävitasid põllud. Kinoakasvatus hääbus sajanditeks, kuni ameeriklased selle 1980. aastatel taasavastasid ja seda uuesti kasvatama hakkasid.
Kinoataim annab arvukalt pisikesi söödavaid seemneid. Peedi ja spinatiga ühte perekonda kuuluva kinoa seemned on hirsiteradest veidi suuremad ja nende maitse meenutab pähkli oma. Olenevalt sordist võivad seemned olla kas kollakasvalged, roosad, oranžid, punakad või mustad.
Kinoa sisaldab palju kiudaineid, valke, aminohappeid, antioksüdante, B2- ja E-vitamiini. See teravili on suurepärane magneesiumi-, raua- ja kaltsiumiallikas ning sisaldab ka tsinki ja fosforit. Terad on gluteenivabad ja organismil on neid kerge seedida. Kinoa sisaldab kõiki kaheksat aminohapet, mis on taimede seas väga haruldane.
Kinoast tehtud toidud annavad täiskõhutunde pikaks ajaks. Tegemist on aluselise toiduainega, mistõttu aitab see hoida organismi terviseks vajalikku aluse-happe tasakaalu.
Keetmine toiduks. Enne keetmist tuleb kinoad voolava vee all korralikult loputada, kuni pesuvesi enam ei vahuta (u 30 sekundit). Keetmiseks võta ühe osa seemnete kohta kaks osa vett, lase korraks keema ja kuumuta nõrgal tulel 10–15 minutit. Vedelik peaks aurustuma. Kinoa on valmis, kui seemned muutuvad poolläbipaistvaks ja nähtavale tuleb valge idu justkui valge spiraalne saba. Punane ja must kinoa võivad vajada keetmist mõni minut kauem. Tõsta tulelt ja lase jahtuda.
Kinoa sobib suurepäraselt igapäevaseks praelisandiks riisi, kuskussi ja pasta asemel. Kinoast saab putru, seda võib lisada suppidesse, salatitesse, pajaroogadesse ja köögiviljatoitudesse. Kinoast valmistatud hommikuputru serveeri näiteks pähklite, puuviljade ja meega. Jahvatatud kinoad (kinoajahu) võid kasutada muffinite, saiade ja pannkookide küpsetamisel maitse ja tekstuuri elavdamiseks.
Kommentaarid (0)