Hetke hittköögivili maailmas – roheline lehtkapsas
Kanadas müüdi lehtkapsast igas toidupoes ja kasutati palju värsketes salatites. Kevadel külvasin lehtkapsaseemneid koduaeda ja olen seda vilja nüüd suvi läbi tarvitanud, loodetavasti saan seda teha külmadeni.
Lehtkapsast peetakse üheks vanemaks, tõenäoliselt isegi päris esimeseks kultuurtaimena kasvatatud kapsaliigiks, mis oma lihtsate, siledaleheliste vormidega on tänapäevalgi välimuselt metsiku kapsa sarnane. Lehtkapsa tõid Kesk- ja Lääne-Euroopasse roomlased oma vallutusretkedel. Euroopast levis taim ka Põhja- Ameerikasse, kus seda tänapäevalgi ulatuslikult kasvatatakse ja tarbitakse. Euroopas on lehtkapsa kasvatajaid ja sööjaid kõige enam Suurbritannias, Skandinaavia riikides, Madalmaades, Saksamaal ja Itaalias.
Palju peetakse lehtkapsast lugu Loode-Saksamaal Bremeni ja Oldenburgi regioonis. Igal aastal peetakse seal lehtkapsafestivali, kus valitakse aasta kapsakuningas. Jaanuaris aga on tähtsündmuseks Grünkohlfahrt ehk lehtkapsatuur, mille puhul pakuvad kõik kohalikud söögikohad rikkalikult kapsaroogi koos praevorsti ja sobiva napsiga. Rootsis kuulub jõulusingi juurde alati käharast lehtkapsast valmistatud koorene hautis nimetusega långkål.
Eestis kasvatatakse lehtkapsast peamiselt dekoratiivtaimena, kuigi võiks vabalt ka toiduna kasutada! Aedades võib kohata peale rohekapsa ka paljudes varjundites rohekaskollaste, sinakas- või punakasvioletsete käharate lehtedega, kas pika jämeda varrega või ka varretuid, lehtsalatiga sarnanevaid sorte. Lehtkapsast pruugitakse küll pidulaua kaunistamisel, kuid teave taime maitsvusest ja tervislikkusest tuleb enamikule üllatusena.
Ometi vääriks külmakindel lehtkapsas senisest rohkem tähelepanu kas või seetõttu, et seda saab hilissügisel või koguni talvel otse kasvukohalt värskelt võtta. Taim talub kuni 20kraadist pakast. Külmunult muutub lehtkapsa tavaline mõrkjas maitse mahedamaks ja magusamaks. Lühiajaliselt, kuni kolm nädalat, saab lehtkapsast säilitada külmkapis kilesse pakituna.
Mineraalainesisalduselt on lehtkapsas köögiviljakultuuride seas spinati kõrval esimeste hulgas. Rohkesti sisaldab see vili kaaliumi, kaltsiumi, fosforit ja rauda, mille imendumisele aitab kaasa rohke C-vitamiin. Ka on lehtkapsas karotenoide ja foolhapet. Proteiinisisalduse poolest on ta nagu rooskapsaski teistest kapsastest kaugelt üle. Seejuures on lehtkapsas leiduvad valgud tänu suhteliselt suurele lüsiini- ja trüptofaanisisaldusele bioloogiliselt palju suurema väärtusega, kui seda on pead moodustavate kapsateisendite omad.
Enne toiduks valmistamist lõigatakse välja paksud leherood, mis tükeldatakse ja hautatakse väheses vedelikus poolpehmeks. Alles seejärel lisatakse pehme leheosa. Peenestatud pehmet leheosa võib värskelt kasutada suppide, salatite ja hautiste maitsestamiseks nagu petersellilehti, samuti smuutides. Suurepäraselt saab sellest ka maitsvat pestot valmistada. Lehtkapsas harmoneerub imehästi röstitud pähklite või mandlitega.
Kommentaarid (0)