Maasika rohkest rauasisaldusest on rahvasuus kujunenud lausa müüt. Soovitusi, et söö palju maasikaid, siis on põsed punased ja veres rohkesti rauda, antakse edasi vanavanematelt lastele. Tõsi – võrreldes paljude teiste meil kasvavate viljadega on maasikates tõesti rohkesti rauda.
Ses hõrgus viljas on teisigi kasulikke mikroelemente, nagu vaske, koobaltit, mangaani, tsinki ja joodi. Paraku on nende omastamine mõnevõrra takistatud nagu rauagi puhul. Peale mikroelementide leidub maasikates aga ka palju vitamiine, sh B-rühma vitamiine (rohkem foolhapet), E- ja K-vitamiini ning loomulikult askorbiinhapet ehk C-vitamiini. Viimase sisaldus on maasikates siiski üsnagi muutuv, olenedes ilmastikust. Samuti on maasikates karotenoide, millest osa on meie organismis A-vitamiini eelühenditeks.
- Maasikas parandab mälu ja kaitseb südant. Uuringute kohaselt leidub aedja metsmaasikates niisugust ainet, mis aitab ära hoida vanusest tulenevaid mäluhäireid ja põletikke.
- Maasikate söömine soodustab seedimist ja leevendab jämesoolevaevusi.
- Värsked maasikad sisaldavad rikkalikult fenoole, mida peetakse tugevaimateks teadaolevateks antioksüdantideks.
- Maasikad sisaldavad ensüümi nimetusega maleiinhape, mida leidub ka valgendavates hambapastades. Hammaste valgendamiseks võib maasikaid vastu hambaid purustada või hõõruda hambaid poolitatud marjaga, jätta mahl üheks minutiks hammastele ja loputada seejärel veega.
- Samalaadset protseduuri soovitatakse ka tedretähnide pleegitamiseks.
- Mõnede hambaarstide väitel puhastavad maasikad suud ja hambaid kahjulikest bakteritest.
- Maasikates sisalduv C- ja A-vitamiin ning mitmed mineraalained leevendavad kõrgvererõhuga seotud probleeme.
Kindlasti tasub maasikat suvel sügavkülma panna. Marjad säilitavad oma head maitseomadused ja vitamiinisisalduse umbes poole aasta jooksul.
Kommentaarid (0)