VitamiinFoto: Fotolia
Retseptid
18. mai 2015, 04:07

Vitamiinivarustus

Vitamiinipuudus avaldub kõigepealt väsimuse, meeleolumuutuste ja suurenenud ärrituvusega. Kui kõrvaldad puudujäägi, taanduvad ebameeldivad nähud enamasti kiiresti.

Enamikku vitamiine organism ise ei sünteesi, neid saame toidust. Vahel võivad kehvad toitumisharjumused ja toiduainete kõikuv kvaliteet organismi vajalikust kogusest vitamiinidest ja mineraalainetest ilma jätta. Lisaks mõjutab organismi individuaalset vitamiinivajadust eluviis: stress ja ebatervislikud harjumused (nt suitsetamine, alkohol) suurendavad vitamiinivajadust, nagu ka mitmete ravimite tarvitamine ja haigustest taastumise periood.

Kui vitamiine ei jätku

Lühiajaline vitamiinipuudus pole organismile suur probleem, kuna kehal on mõningased varud. Vitamiinid jagatakse nende füüsikalis-keemiliste omaduste järgi rasvlahustuvateks ja vesilahustuvateks. Vees lahustuvad vitamiinid rasvas ei lahustu ja vastupidi. Vesilahustuvad vitamiinid talletuvad organismis mõnest päevast kuni mõne nädalani, rasvlahustuvaid vitamiine leidub aga suuremas varus ja nende puudus meid üldjuhul ei ohusta. Rasvlahustuvad vitamiinid on organismis talletunud rasvkoes ja lipiidsetes rakumembraanides. Kuna rasvkude on meie organismis omamoodi depoo, siis selles püsivad (rasvlahustuvad) vitamiinid kauem “lõksus”. Vesilahustuvaid vitamiine eritatakse aga kergemini uriini kaudu.

Kestev vitamiinipuudus hakkab mõne aja möödudes endast

märku andma väsimuse ja suurenenud ärrituvusena. Väsimusega

on enamasti seotud B-rühma vitamiinid, sest need osalevad

energiaainevahetuse ja närvisüsteemi funktsioonides. Pikemaajaline

vitamiinide puudus põhjustab juba spetsiifilisemaid

sümptomeid, mis vajavad konkreetsete põhjuste väljaselgitamist

ja sekkumist.

Kui oled otsustanud vitamiinipreparaate võtta, tasub nõu pidada ka arsti või apteekriga. Igal vitamiinil on oma roll, ühe vitamiini tarvitamine ei kompenseeri mõne teise puudust. Vahel on mõttekas teha kuur komplekspreparaadiga. Lähtu põhimõttest, et see sisaldaks 100% vitamiinide ja mineraalainete soovituslikust ööpäevasest kogusest. Silmas tasub pidada ka preparaadi vormi, näiteks on olemas suspensioonikapslid, mis tagavad nii vesilahustuvate kui ka rasvlahustuvate vitamiinide täieliku imendumise organismis.

Soovituslik vitamiinikuuri pikkus on enamasti üks kuu. Kui organism on vajalike vitamiinide ja mineraalainetega varustatud, on inimesel piisavalt energiat, tõhus mälutöö ja hea ainevahetus.

Vesilahustuvad vitamiinid

B

Kust saame:

B1 – pärm, kaerahelbed, sealiha, täisteraviljasaadused

B2 – piim, maks, kala

B3 (PP) – maks, pärm, kalasaadused

B4 – liha, munarebu, piim

B5 – teraviljad, munad, avokaado

B6 – maks, munakollane, porgand

B8 – neerud, süda, kartul

B12 – maks, tailiha, verivorst

Kasu: B-rühma vitamiinid osalevad energeetilistes protsessides, närvisüsteemi normaalses talitluses, vereloomes ja lihaste töös.

H (biotiin)

Kust saame: maks, neerud, piim, oad, munarebu.

Kasu: rasvade ja süsivesikute ainevahetus, toetab foolhappe ja B12-vitamiini toimimist.

C

Kust saame: kibuvits, jõhvikad, peakapsas.

Kasu: antioksüdant, toetab immuunsüsteemi, osaleb energiaainevahetuses, vajalik sidekoe normaalseks arenguks.

Foolhape (B10)

Kust saame: maks, oad, rohelised taimeosad, liha.

Kasu: oluline vereloomes, ajutegevuses, aitab vähendada väsimust.

Rasvlahustuvad vitamiinid

A

Kust saame: kala- ja loomamaks, või.

Kasu: antioksüdant, aitab säilitada head nägemist, toetab immuunsüsteemi.

D

Kust saame: kala(rasv), või, munakollane.

Kasu: aitab säilitada normaalset kaltsiumitaset veres, tagab terved luud ja hambad.

E

Kust saame: porgand, kapsas, taimsed õlid.

Kasu: antioksüdant, kaitseb rakke oksüdatiivse stressi ja vananemise eest.

K

Kust saame: kalasaadused, spinat, peakapsas.

Kasu: vajalik vere hüübimiseks.

Q10

Kust saame: taimsed saadused.

Kasu: vajalik raku energeetilistes protsessides