Peedis on nii palju head: raud ja looduslik suhkur tugevdavad organismi, parandavad mälu ja keskendumisvõimet. Suur joodisisaldus toetab kilpnäärme tegevust. Kaunist punast värvi andvad flavonoidid puhastavad organismi, tugevdavad immuunsüsteemi ja ergutavad vereloomet. Peeti peaksid sööma kõik, kel süda nõrk ja vererõhk kõrge.
Antiik-Rooma aegadest peale on peeti peetud ka afrodisiaakumiks, erootiliste tunnete äratajaks. Tänapäeva teadus selgitab seda peedi rohke boorisisaldusega, boor pidavat mängima olulist rolli suguhormoonide eritumises.
Punapeet on magus vili, milles on looduslikku suhkrut enam kui maisis või porgandis, sellest ka peedi hoogne kasutamine küpsetistes. Märkimisväärselt suures koguses sisaldab peet mineraalaineid (rauda, kaaliumi, magneesiumi jm), mitmeid meile vajalikke antioksüdante, foolhapet, B1-, B6-, B2-, PP- ja C-vitamiini.
Peet virgutab nii seedimist kui ka maksatalitlust, tugevdab neerude ja sapipõie tööd ning takistab neerukivide teket. Peedi söömine aitab külmetushaigusi ära hoida, sest sel köögiviljal on tõhus omadus hävitada viirusi. Külmetushaiguse korral soovitatakse juua sooja toorest peedimahla – see ravib nohu ja paneb higistama, mõjub hästi ka häälepaeltele. Seedimishädade vastu tasub tarvitada keedetud peeti, kõhukinnisusega võitlemisel on peedi igapäevane söömine aga lausa vajalik.
MAITSVAD PEEDIROAD
Värsket punapeeti ostes tasub valida väiksemad viljad, mis on sügavpunased ja läikiva koorega, kriimustuste ja sisselõigeteta. Peedijuur peaks olema peenike (see on üks hea söögipeedi tunnuseid) ning soovitatavalt kogu pikkuses külge jäetud. Varrejupp võiks olla vähemalt 1 cm pikkune, mis on vajalik selleks, et peedi punane värvus püsiks keetmisel viljas ega imbuks keeduvette. Noori peedivarsi võib panna supi sisse ja süüa salatina.
Meie söögikultuuris on punapeeti mitme inimpõlve vältel marineeritud ning peedikuubikud on tuntud peoroa rosolje üks põhikomponente. Mõnevõrra hiljem tulid ja jäid menüüsse peedisupp ehk borš, peedi-juustusalat ning kasukas ehk kihiline heeringapeedisalat hapukoorega. Viimaste aastate popimad road peedist on tervislik püreesupp; oliiviõli, palsamiäädika ja ürtidega marineeritud peedisalat; hõrk soe salat – ahjus röstitud peet rukola ja kitsejuustuga; venepärane vinegrettsalat, mitmesugused muud peedisalatid mädarõika ja küüslauguga. Samuti saab maitsva salati riivitud toorest peedist. Popid on peedikoogid ja muffinid nii šokolaadiga kui ka ilma.
SÄILITAMINE Peet säilib heas keldris kevadeni, linnakorteris saab üle talve (kuni 10 kuud) hoida vaid külmutatud keedupeeti. Suuremad peedid tuleks pärast keetmist viiludeks lõigata ja lasta põhjalikult jahtuda. Väikesed peedid võib külmutada tervelt, kuid mõlemal juhul koorituna.
Külmkapis saab säilitada keetmata peete pesemata kujul kilekotti pakitult külmkapi köögiviljasahtlis kuni kolm nädalat, keedetud peeti aga kaanega karbis vaid 2–3 päeva.
Kommentaarid (0)