Ravimtaimede eksitav leebusFoto: erakogu
Retseptid
26. jaanuar 2015, 03:47

Ravimtaimede eksitav leebus

Et ravimtaimed tervist toetaks, mitte ei teeks koos moodsate rohtudega tarvitades organismile kahju, tasub nende koosmõjusid tunda.

Tänapäeva kiires maailmas oleme tervisemuredega harjunud pöörduma vastava ala arsti või apteekri poole ja lähtume ennast ravides nende nõuannetest. Samas on modernses ja infotehnoloogiast kubisevas maailmas mõjus koht ka traditsioonilisel ravikunstil – ravimitööstuse eelkäijal, mille tarkusi on pärandatud põlvest põlve. Traditsioonilise ravikunsti rakendamisel on aga võrreldes meie vaarisade ja -emade ajaga üks oluline erinevus: kui aastasadu otsiti abi vaid ravimtaimedel põhinevatest preparaatidest ja alternatiivi polnud, siis tänapäeval võetakse arsti määratud või apteekri soovitatud rohud ning traditsioonilised ravivõtted ja ravimtaimed sageli tarvitusele samal ajal.

Ravimtaimedel on eksitavalt ohutu imago. Eeldatakse, et need kas aitavad tervenemisele kaasa või halvemal juhul lihtsalt ei mõju. Kuid tänapäeva sünteetiliste ravimite ja ravimtaimede toimeained tihtilugu kattuvad. Nagu paljud apteegiravimid ei ole soovitatavad näiteks raseduse ajal, tuleks ka ravimtaimede puhul arvestada mõningate piirangutega. Nii nagu pärime spetsialistidelt aru eri käsimüügi- ja retseptiravimite koostoimete ja kõrvalmõjude kohta, peaksime oma arsti ja apteekrit teavitama ka ravimtaimedest, mida tervise toetamiseks kasutame, ning küsima nõu nende sobivuse ja koostoimete kohta moodsate ravimitega.

Taimravil on kindlasti oluline koht haiguste ennetamisel ja krooniliste tõbede leevendamisel. Samas on raskemate ja krooniliste haiguste korral taimravi ikkagi üksnes toetav ning ainuüksi sellele lootma jääda ei saa.

Ära tarvita neid koos!

• Ravimtaimi ei tohiks tarvitada järelemõtlematult ja kergekäeliselt. Kindlasti peab hoiduma nende kasutamisest koos tugevate sünteetiliste ravimitega, nagu antibiootikumid ja südame-veresoonkonnarohud, kui ei ole võimalust oma raviarsti või apteekriga enne konsulteerida.

• Palderjani ei soovitata võtta unerohtude ja rahustitega (barbituraadid ja bensodiasepiinid), sest siis nende toime tugevneb.

• Küüslauk ei sobi koos paratsetamooli, atsetüülsalitsüülhappe, viirusevastaste ravimitega, tsüklosporiiniga, sest see vähendab nende ravimite toimet.

Taimede mõjud ja ohud

Kõrvenõgesel on verejooksu peatav, südame, veresoonte, hingamis- ja teiste elundite toonust tõstev, külmetuse- ja palavikuvastane toime. Samas ei soovitata seda vere hüübimise soodustamise tõttu kasutada veenipõletike ja -laiendite, ägedate neeru- ja põiepõletike ega liigese- ja reumaatiliste põletike korral.

Ei sobi: kõrvenõges on vastunäidustatud raseduse ajal, maokatarri ja trombisoodumuse korral.

• Nõmmliivateel on desinfitseeriv, röga lahtistav, külmetuse- ja palavikuvastane toime, seda kasutatakse köha, astma, kopsupõletiku ja seedehäirete vastu. Samuti leevendab see unetust ning aitab ka maksahaiguste ja kehvveresuse korral.

Ei sobi: nõmmliivatee on vastunäidustatud rasedatele.

• Naistepuna on ravimiamet lausa ravimina klassifitseerinud ja ka rahvameditsiinis on sellest läbi aegade loodetud abi väga paljudele haigustele. Naistepuna tarvitatakse põhiliselt kui rahustavat ja depressiooni leevendavat, põletikuvastast ja seedimist korrastavat droogi. Lisaks parandab see sapieritust, aitab leevendada spasme ja kiirendab haavade paranemist.

Ei sobi: naistepuna suurendab naha tundlikkust UV-kiirguse suhtes ning seda ei soovitata pigmendipuuduse ja kõrge vererõhu, maokatarri- ja haavandtõve korral ega gastriidi põdemise ajal. Samuti on naistepuna täiesti vastunäidustatud rasedusvastaste pillide võtmise ning raseduse ja rinnaga toitmise ajal.

• Piparmünt on rahustava, valuvaigistava, põletikuvastase, antiseptilise ja antitoksilise toimega. Seega kasutatakse seda neurooside, unetuse ja ärevuse korral, seedetegevuse parandamiseks, iivelduse-oksendamise vastu, aga ka ülemiste hingamisteede haiguste ravis.

Ei sobi: pipamünt on vastunäidustatud maohaavade, sapikivide, maksapõletiku ja migreeni korral. Tema terav lõhn võib esile kutsuda hingamisteede spasme ja valusid südame piirkonnas. Tasub silmas pidada, et piparmünditeed ei tohi juua igapäevateena, vaid ravikuurides on vaja pidada vaheaegu.

• Harilikul pärnal on rahustav, valuvaigistav, higistama ajav, rögalahtistav, külmetuse- ja palavikuvastane, sapi- ja kuseeritust ergutav, mikroobi- ja põletikuvastane toime. Seda kasutatakse suurenenud erutuvuse, krampide, külmetuse, köha, unetuse, neeru- ja maksahaiguste ja laste nakkushaiguste korral ning abivahendina higistama ajamiseks gripi ja bronhiidi põdemisel.

Ei sobi: südamehaigetel ei soovitata pärnaõieteed juua palaviku alandamiseks ja rasedatel tuleks vältida suuri annuseid.

• Raudrohi oli omal ajal populaarne haavarohi, kuna tal on põletiku- ja allergiavastane, baktereid hävitav, haavu parandav ning verejooksu peatav toime. Samuti leevendab raudrohi kõhugaase, alandab vererõhku, äratab söögiisu, korrastab ainevahetust ning menstruaaltsüklit, aitab külmetuse ja palaviku vastu ning leevendab köha.

Ei sobi: kuna raudrohul on vere hüübivust parandav toime, ei soovitata seda trombide ja paljude veresoonkonnahaiguste korral ega pärast operatsioone. Samuti on see vastunäidustatud ülihappesusega gastriidi ja maokatarri põdejatele. Raseduse ajal tuleks vältida suuri koguseid. Sarnaselt piparmündiga ei soovitata ka raudrohtu tarvitada pikema aja jooksul ega suures koguses.

• Saialill üllatab C-vitamiini rikkuse ja karoteenisisalduse poolest ning sellele omistatakse mikroobi-, põletiku- ja sügelemisvastast, verd puhastavat, rahustavat, immuunsüsteemi turgutavat, krampe lõõgastavat, valuvaigistavat ja kudede taastumist soodustavat toimet.

Ei sobi: saialille ei soovitata tarvitada raseduse ja imetamise ajal. Samuti ei soovitata seda vererõhku alandava toime tõttu madala vererõhuga inimestele. Saialilleteega liialdamine võib esile kutsuda südamekloppimist. Suures koguses võivad saialilleõisikud esile kutsuda maksa- ja sapipõiepõletikke.