TšilliFoto: Seljamaa Fotostuudio
Retseptid
12. jaanuar 2015, 03:26

Tšillid annavad tuld

Kui talvekäredus teeb liiga, anna vastulöök tulise tšilliga. Et ainevahetus saaks lisajõudu, peaksid talvised pajaroad ning supid kindlasti krehvtisemad olema. Alljärgnevalt mõned kiired abistajad, millest vähemalt üks võiks olla ka Sinu külmkapi püsiasukas.

• Lõuna-Ameerika kulinaarne kingitus – tšillid – on vaieldamatult suurim rühm nende maitseainete hulgas, millel on niivõrd ulatuslik kasutus. Seepärast võiks ka meie keelepruuki püsima jääda Capsicum’ide suguvõssa kuuluv maitsestaja lihtsalt tšilli, mitte tšillipiprana. Sest tšilli pole bioloogilises mõttes üldse pipar. Piprad on hoopis teiselt mandrilt pärit ning liaantaimede kobaratena kasvavad marjad. Lisaks kasutatakse neid tšillidest tervelt 20 korda vähem

• Tšillide tulisus ei sõltu üksnes geneetilisest soodumusest, vaid ka kasvutingimustest ja küpsusest. Tulise aine kapsaitsiini kogus on eriti suur sel hetkel, kui tšillid on vahetamas oma rohelist värvust sordile omaseks. Kapsaitsiini on kõige enam seemnetes ja neid hoidvas heledas kestas.

Tabasco

Indiaanihõimude keeltest laenatud nimetusega maailmakuulsat tšillikastet on USA-s valmistatud alates aastast 1868 ning selle edu kestab. Naturaalset, soola ja äädikat sisaldavat tulikastet toodetakse ainuüksi ühes päevas 200 000 liitrit. Kusjuures kulub seda majapidamises tõepoolest vähe – paarist tilgast piisab, et saavutada oodatud efekti mis tahes toidus. Kuigi ka tšilliga harjub samamoodi kui soola ja suhkruga ning tõsisel Tabasco sõbral kulub seda juba tunduvalt enam. Hoia pudelit pimedas ning jahedas, sest tšillide värvipigment on tundlik ja muutub valguse käes heledamaks.

Harissa

Tuneesia kokkade leiutis, mis on levinud pea kõikidesse Põhja-Aafrika rahvusköökidesse. Nüansirikas ja kiire tšillitaja, sisaldades originaalretsepti kohaselt kuivatatud tšillit, küüslauku, vürtsköömneid ja koriandriseemneid, mis hõõrutakse kõik pastaks oliiviõli ja soolaga. Mõnikord sisaldab harissa ka münti. Eksootiliselt maitsestatuna sobib hästi just piirkonnale omastesse toitudesse: tajini’desse, kuskussidesse, riisisegudesse, suppidesse ning õlikastmetesse, mida on ka hea kasutada marineerimiseks enne küpsetamist- grillimist.

Roosi kroonlehtedega gurmeeharissa

Pisut mahedam kui tavaline harissa ning kindlasti ka luksuslikum, sest sisaldab roosi kroonlehti. Sobib soola kõrvale nn lauamaitseaineks, et igaüks saaks ise vajalikku tulisust timmida. Tootja soovitus dipikastmeks tundub hõrk: lisa sobiv kogus roosiharissat toorjuustu hulka ning sega hulka värsket koriandrit.

Wantedi tšillikaste habanero’dest

Laternakujulised habanero’d on ühed maailma vingemad tulistajad, uhkeldades spetsiaalselt nende teravuse määramiseks loodud edetabeli tipus. Seega – kui kordi lahjemad Cayenne’id ei paku enam midagi, tasub habanero’dele üle minna. See hapukas tulistaja on peaaegu kohustus Mehhiko ja tex-mex’i austajatele. Lisab särtsu ka kohaliku mekiga roogadesse.

• Tšillid on kasulikud kaalualandajale, kuna kapsaitsiin sunnib keha enam energiat kulutama. Kapsaitsiin osaleb ka närvisüsteemi “teadaannetes”, mis vihjavad ajule täiskõhutundest.

• Liigset tulisust (mis kestab tavaliselt veerand tundi) aitavad leevendada rasva- ja süsivesikurohked toiduained. Külm aitab vaid hetkeks ning gaasiga vesi hoopis suurendab piina.