Kressid ja kersidFoto: Siim Vahur
Retseptid
9. juuli 2014, 10:06

Rohelised kressilokid

Mis on kressid ja mis on kersid?

Kõige tuntum kressiks kutsutav taim on suur mungalill (Tropaeolum majus), mida kasvatatakse rohkem ilutaimena, kuigi tema lehed, õied ja viljad sünnivad ka süüa. Hoopis teistsugune on ürtallikkerss (Nasturtium officinale), kes veel 40–50 aastat tagasi vohas Eestis looduslikult. Kaubanduses on seda taime otsetõlkena inglise keelest ekslikult vesikressiks nimetatud.

Kersse, kelle hulka kuulub ka allikkerss, on 80 liiki, neist 25 kodumaa on Euroopa, Aafrikas kasvab 12 liiki ja Põhja-Ameerikas 23 erinevat kerssi. Looduses on

allikkerss jõgede niiske kaldavööndi, ojade, külmaveeliste allikate ja kraavikallaste taim. Allikkerss ja kersid on ristõielised taimed nagu kapsas, naeris, mädarõigas, redis, kaalikas ja sinep. See on mitmeaastane roomava risoomiga 10–60 cm kõrgune püsik. Kui poest koju toodud lehed salatina ära tarvitad, siis ei maksa juurt ära visata, selle võib aeda istutada või rõdukasti edasi kasvama jätta. Aias meeldib allikkersile niiskem ja jahedam paik, kus keskpäevane päike ei kuumuta mulda tuliseks. Allikkerssi aknalaual kasvatades jäta potialusele vesi, et see aitaks mullal märjana püsida.

Allikkersil on tugev vürtsine redist või mädarõigast meenutav lõhn, mis on põhjustatud eelkõige sinepiõlide sisaldusest. Lõhn ei kao ka keetmisel või kuumutamisel. Inimesele kasulikke ühendeid on temas rikkalikult, eriti väärib äramärkimist C-vitamiini rohkus ja suur joodi-, kaaliumi-, raua- ja kaltsiumisisaldus. Eriti populaarne oli allikkerss keskajal, kui usuti, et see ravib kõiki haigusi. Tänapäeval on allikkerss eriti populaarne salatitaim Inglismaal.

Peale vürtsikate lehtede sobivad kasutada ka seemned, mis meenutavad maitse ja lõhna poolest sinepi omi. Ürt-allikkersi lehed, varred ja seemned tõstavad isu, parandavad seedimist, on toniseeriva ja diureetilise toimega. Lisaks sellele leevendab allikkersi ürt seespidiselt tarvitatuna hingamisteede katarri, bronhiiti, köha, reumavalu ja aneemiat. Allikkersi sugulane, üheaastane populaarne idandatav taim, on salatkress (Lepidium sativum).

Salatkress on pärit Egiptusest ja Lääne- Aasiast. Salatkressi võib külvata aasta läbi, ta idaneb mõne päevaga ja nii on käepärane vürtsikas võileivakate, salatite või juustutoitude lisand lähedalt võtta. Enamasti süüakse salatkressi idulehe faasis. Salatkressi võib ka suuremaks lasta kasvada ja tarvitada võsu

ülemisi pehmemaid tippe pikema aja jooksul.

Tugeva maitse tõttu ei maksa kressidega-kerssidega koguseliselt liialdada. Peale majoneesi, kalakastmete, pastaroogade, kartuli- ja munatoitude sobivad salatkress ja allikkerss ka lihtsalt garneeringuks. Koos küüslauguga hää vahend impotentsuse korral. Salatkressi seemnetest saadakse isegi lambiõli ja kogu ürti ehk maapealset osa kasutatakse Aafrikas kalade uimastamiseks.

Allikkersi-juustupirukas