Artereid puhastavad toidud
Retseptid
8. juuni 2014, 23:32

Artereid puhastavad toidud

Arter ehk tuiksoon on veresoon, mille ülesanne on hapnikurikka vere kandmine südamest kudedesse. Selleks et hoida need elutähtsad veresooned elastsed ja töökorras, võiks üle vaadata oma toidulaua ja lisada sinna mõni alljärgnevatest toiduainetest.

Avokaado

Mehhikos tehtud uuring näitas, et inimestel, kes sõid nädala jooksul iga päev ühe avokaado, langes kolesteroolisisaldus veres 17%. Avokaado sisaldab oleiinhapet (monoküllastumata rasvhape), mida on seostatud kolesterooli vähenemisega. Oleiinhape on hea ka nahale, hoiab arterid elastsetena ja aitab ära hoida vähki. Lisaks sisaldab avokaado ka foolhapet, mis aitab ennetada südamehaigusi ja insulti. Söö avokaadot kas niisama, salatis, smuuti sees või kasuta seda võileivamaterjalina.

Tatar

Kiudainerikas tatar aitab ära hoida vereringehäireid, vähendab kolesterooli ladestumist arterite ja muude veresoonte seintele, soodustab liigse kolesterooli väljutamist organismist ja aitab hoida vererõhku normaalsena. Kasuta tatart toiduks paaril korral nädalas. Tervendamiseks, ravimiseks ja kaalust allavõtmiseks on soovitatav tarvitada ökoloogiliselt puhast tatart.

Täisteratooted

Organismile on eriti kasulikud nn hea kolesterooli teket stimuleerivad täisteratooted, mis sisaldavad rohkem toitaineid kui rafineeritud tooted. 5–10 grammi kiudaineid päevas aitab langetada nii üldkolesterooli kui ka LDL-kolesterooli. Söö näiteks täisteraleiba, täistera-makaronitooteid, pruuni riisi ja pudruhelbeid.

Oliiviõli

Üks 2011. aasta uuring leidis, et 65aastaste või vanemate inimeste seas, kes kasutasid toidutegemisel regulaarselt oliiviõli (nii küpsetamisel kui ka kastmeks), vähenes südamehaiguste risk koguni 41% võrra võrreldes nendega, kes oliiviõli ei tarbinud. Oliiviõli abil alaneb kahjuliku kolesterooli sisaldus veres ning seeläbi aeglustub arterite lupjumise protsess. Kasuta oliiviõli salatites, makaroniroogades või lisa köögiviljadele. Kuigi see on tervislik valik, ei tasu õliga üle pingutada − see on väga kalorirohke.

Kreeka pähklid

Kreeka pähklite tarbimine pärast rasvarikka toidu söömist aitab artereid korras hoida ja kaitseb südant rasvumise eest. Kreeka pähklite söömine aitab pärast kõrge kalorsusega ja rasvarikka toidu söömist neutraliseerida arteritele kahjulikke rasvhappeid. Nimelt sisaldavad pähklid organismis lämmastikoksiidi tootvat aminohapet arginiini, mis omakorda toodab tüpioksiidi. Tüpioksiid laiendab väikseid veresooni ja parandab nii lihaste verevarustust.

Rasvane kala

Rasvased kalad nagu makrell, heeringas, tuunikala ja lõhe sisaldavad palju oomega-3-rasvhappeid, mis on veresooni puhastava toimega, aidates ära hoida kolesterooli ja teiste rasvade ladestumise arterite seintele. Kala söömine aitab vedeldada verd ja ära hoida trombide teket. Oluline osa on kalal ka veresoonte kaitsel, olles puhastava toimega ja aidates organismist välja tuua mittevajalikku kolesterooli. Kalaõlikapsleid (lõhe ja tuunikala) soovitatakse võtta vererõhu alandamiseks ja infarktiohuga inimestel. Parim valik on teha süüa värskest kalast, mida võib keeta, küpsetada, aurutada, valmistada grilli peal, kuid kindlasti mitte praadida.

Spargel

Spargel sisaldab rikkalikult väävlit, mis on oluline aine veresoonte elastsuse tagamisel. Kahjuks ei ladesta keha toiduga saadavat liigset väävlikogust, vaid oksüdeerib selle sulfaadiks ja väljutab uriiniga. Nii peab väävlivarusid igapäevaselt toiduga täiendama. Lisaks aitab spargel ära hoida trombide teket.

Granaatõun

Granaatõun on tõeline vitamiinipomm, mis katab 40% inimese päevasest A-, E- ja C-vitamiinivajadusest ja on tõeliselt tõhus vahend südame- ja veresoonkonna haiguste ennetamiseks. Uuringute põhjal on kinnitust leidnud ka granaatõuna ravitoime ateroskleroosi korral. Nimelt lasti katsealustel, kelle arterite ahenemine oli juba alanud, juua 50 ml kontsentreeritud granaatõunamahla päevas. Katse lõpuks vähenes nende arterite ummistumine aasta jooksul 35 protsenti. Lisaks suurendab granaatõunamahl hapnikuhulka veres ja aitab ära hoida arteriseinte jäigastumist.

Brokoli

Brokoli on rikas K-vitamiini poolest, mis aitab eemaldada veresoontest liigset kaltsiumi. Selles on palju kiudaineid, mis vähendavad vererõhku ja kolesterooli. Nii nagu spargel, sisaldab ka brokoli rohkelt väävlit. Organismi puhastamiseks on seda hea süüa toorelt või hautatud kujul, kindlasti mitte praadida.

Apelsinimahl

100% naturaalne apelsinimahl parandab veresoonte tööd ja aitab vererõhuprobleemide korral. Mahla joomise tagajärjel eemaldatakse verest artereid ummistavad lipiidid. Tõhusaks puhastuseks tee läbi kuupikkune apelsinimahla kuur, kus päeva jooksul jood ära 2–3 klaasitäit 100% naturaalset mahla.

Spirulina

Sinivetikas ehk spirulina on rikas B-grupi vitamiinide, raua, magneesiumi, seleeni, fosfori, mangaani ja kroomi poolest. Spirulina sisaldab ka B12-vitamiini, mis on hädavajalik vere punaliblede tootmisel. Spirulina tugevdab immuunsüsteemi, aitab ennetada vererõhu ja kolesteroolisisalduse tõusu ja kaitseb ka vähi eest.

Arbuus

Arbuus sisaldab aminohapet arginiini, mis aitab toota arterite elastsust säilitavat ja veresooni laiendavat lämmastikoksiidi ning taastada juba kahjustunud endoteeli. Arbuusi tarbimine mõjub positiivselt vererõhule ja teistele südame-veresoonkonna näitajatele. Kasuta arbuusi salatites või valmista sellest smuutisid.

Miks on konkreetseid toitumissoovitusi raske anda?

Arterite lupjumine ehk ateroskleroos on keeruline protsesside ahel, mille aeglustamiseks või peatamiseks pole olemas kahjuks ühte ja ainukest toitumissoovitust. See, kes julgeb vastupidist väita, on ilmselt järgmise Nobeli preemia laureaat.

Miks on nii keeruline anda konkreetseid toitumissoovitusi, mis oleksid efektiivsed ja garanteeriksid agressiivse lupjumiseta elu? Eelkõige seetõttu, et lupjumisel on mitmeid põhjusi. Vale toidusedel on neist üks olulisemaid, aga siiski ainult üks osa põhjustest. Teiseks ei ole veel lõpuni aru saadud, mis ateroskleroosi kontrolli alt äraminekul täpselt organismis rakutasandil juhtub. Kahjuks on inimese organism keerulisem kui pesumasin või kraanikausi äravoolutoru, kuhu ummistuse korral annab torusiili kallata japrobleem ongi läinud.

Mida siis ette võtta? Kindlasti vältida ekstreemsusi – toidusedel peab olema täisväärtuslik, milles on esindatud kõik toitainete grupid. Kahtlemata on oluline järgida, et energia kulutamine oleks suurem kui toidust saadav kaloraaž. Neile, kellel on tugev ateroskleroosi eelsoodumus suhteliselt noores eas, tulevad kindlasti appi toitumisnõustajad. Oluline on ka meeles pidada, et ükskõik kui tervislik ja tasakaalustatud on toidulaud, nullib selle kasuteguri pärast einet süüdatud sigaret.

Veronika Palmiste