Erivärvilised läätsedFoto: Oma Maitse
Retseptid
5. veebruar 2014, 08:11

Lääts - herne vaene sugulane

Tervise aspektist on lääts ülimalt kasulik kaunvili.

Lääts on väga vana kultuurtaim. Arvatakse, et ta oli esimene taim üldse, mida inimesed juba neoliitikumis kasvatama hakkasid. Läätse (Lens) perekonda kuulub neli liiki üheaastaseid taimi, mis kasvavad Vahemere maades, Lääne-Aasias ja Aafrikas. Tema tuntumad sugulased on hernes, uba, akaatsia, kuldvihm, kikerhernes ja ristik. Botaaniliselt kõige lähedasem on hiirehernes.

Lääts ei vaja tolmeldajaid, vaid tolmlemine toimub suletud õie sees. Sellist nähtust tuntakse kleistogaamiana. Lääts kasvab kuni 45 cm, harvem kuni 70 cm kõrguseks ja on erinevalt hernest kandilise varrega. Õied on tillukesed, helesinised ja kaun vaid 10–16 mm pikkune. Üle kõige meenutab lääts välimuselt niru hernest. Igas kaunas on vaid 1–2 seemet. Huvitav on läätse juures see, et tema seemned säilitavad idanemisvõime aastakümneteks. Kõige vanemad arheoloogilised leiud läätseseemnetest on 8000 aastat vanad. Eestis kasvatatakse läätse harva, sest ta vajab palju enam sooja kui teised põllukultuurid.

Tavaline põllutaim on lääts aga Indias, Bangladeshis, Hiinas, Türgis, Süürias ja Kanadas. Lääts ei vaja kasvamiseks viljakat mulda ega niisket õhku. Looduses kasvab ta sageli kivistel mäenõlvadel ja liivastel aladel. Lõuna-Euroopas kulub läätsel tärkamisest saagikoristuseni kuni 90 päeva. Lääts on küps, kui lehed

hakkavad kolletuma.

Sordid erinevad taime kõrguse, seemne suuruse ja värvi poolest. Tuntakse rohelisi, pruune ja punaseid läätsi. Pruunid ja rohelised läätsed vajavad pehmeks keetmiseks tund aega, punased läätsed saavad 20–30 minutiga söögivalmis. Keedetud või hautatud läätsesid võib kasutada mitmesugustes roogades. Kõige levinumad on need supis ja salatis. Keedetud seemneid võib ka püreestada.

Inimese jaoks on läätsetoit väärtuslik just sobiliku ja rikkaliku aminohapete koostise poolest. Lisaks sellele on lääts oluline foolhappe-, B-grupi vitamiinide ja kaaliumiallikas. Märkimisväärses koguses sisaldab lääts veel rauda, fosforit ja magneesiumi. Inimorganismile on lääts oluline ka oma kiudaine- ja valgusisalduse poolest. Erinevalt paljudest teistest kaunviljadest sisaldavad läätseseemned vähe rasva. See teeb läätsest väärtusliku taime tervislikult toitujale. Läätsi võib pärast kuivatamist jahvatada jahuks ja seda leivaküpsetamisel kasutada. Läätseseemned sobivad ka idandamiseks.