Foto: Karmo Tüür
Toiduuudised
12. märts 2019, 14:32

Karmo Tüüri supipöial tikksirgelt püsti: see kraam võitis lihtsalt mu keele ja südame

Läksin peale nö null-ootusega ... ja see on ju alati parim, kas pole, alustab toiduasjatundja ja õllepood Gambrinus peremees Karmo Tüür oma uusimat toidukohaarvustust Pärnus asuvast sushirestoranist Ahoy.

Olin ausalt öeldes rõõmsalt üllatunud juba sellest hetkest, kui leidsin selle pisitillukese puhveti menüüst päris mitemkohalise supivaliku, kirjutab Tüür oma blogis Inimkatsed toidu ümber.

Eriti lahe selle väheldase asutuse juures on taevatrepist üles ronides avastada, et ülemine söögisaalike on nutikalt avaraks ja mahutavaks disainitud. Tõsi küll, see tekitab ühtlasi õrna kaastunde saalirahva suhtes, kes mööda seda järsku kitsast trepikest peavad üles-alla kappama...

Esimesena tellitud ramen kanaga (5,99) saabus nii u 20 minuti pealt ning tervitas mõnusa aroomipahvakuga. Pildistamisele see pruun leemeke küll kuigi hästi ei allunud, aga see-eest peitis endas ohralt seene- ja kana-tükikesi ning maitses mõnusalt hapukas-vürtsikalt. Tõsi küll, miks siinkohas oli otsustatud kasutada klaasnuudleid, sellest päris aru ei saa, aga maitset nad ju ei riku ... ega anna ... ega maitse mitte kuidagi. Aga võib-olla nii ongi mõnes jaapani köögi nurgakeses kombeks. Laupa kõik see maitsev ja vürtsikas ilu just leemendama ei pannud, kuid nina võttis siiski meeldivalt vesistama nagu kevadise mahlakase.

Teiseks tellisin kamraadi soovitusel midagi sellist, mida jällegi poleks osanud sushindusega kuidagi seostada - Chirashi-sushi salati mereandidega (9,99). Pealtnäha väheldane kausike kõpsutas end trepist üles u 40 min peale tellimuse esitamist, aga see anumake oli seest palju suurem kui väljast! Ja paganama palju maitsvam kui ma oleks iial oodanud, tuleb tunnistada.

Ma pole kunagi end sushifänniks pidanud, kuid see kraam võitis lihtsalt mu keele ja südame! Siia oli kokku kuhjatud kõik, mis köögis leidus ja see kuhjatis nägi välja uskumatult isuäratav ja maitses täpselt sama hästi! Minu eelarvamus, et saan siin kioskis süüa vaid kuiva riisi mõne kalatükiga, haihtus õhku kui märtsikuus mahasadnud lumi. Paganama kahju oli ainult, et pidin kõik selle kenaduse kiirkorras sisse vohmima nagu näljane buldog ja ei saanud tegeleda täpsema maitsekaardistamisega.

Ja siit siis loo moraal - ärge laske end oma eelarvamustel piirata! Kui sa pole kunagi midagi sushidest arvanud, siis siia puhvetisse soovitan ma ilmtingimata minna ja lasta end üllatada. Supi- ja praepöial on igati  püsti, ehkki see teine roog polnud ju prae moodigi ... aga mis vahet! Nämm-nämmm. Teinekordki!