HurmaaFoto: Scanpix/Corbis
Retseptid
7. jaanuar 2013, 13:42

Tomati välimusega talivili - hurmaa

Talvise vitamiinipõua aitab üle elada hurmaa, sest selles on eriti rikkalikult A- ja C-vitamiini.

Hurmaa on idadiospüüri vili, täpselt samuti nagu viinamari on viinapuu ja õun õunapuu vili. Diospüüridest teavad põhjamaalased vähe, kõige tuntum perekonna esindaja on eebenipuu. Üldse kuulub sinna 550 liiki puid ja põõsaid – nende seas on nii igihaljaid kui ka heitlehiseid. Enamik kasvab troopilistel aladel, aga

ka parasvöötme soojemates piirkondades. Söödavate viljadega liike kutsutakse diospüürideks, teisi aga eebenipuudeks. Söögikõlblikud on mabolod, mustad persimonid ehk mustad sapoted ning kakiploomipuu

viljad, mida kutsutakse hurmaaks, Hiina datliks, kakiks või Jaapani persimoniks.

Hiinas tuntakse hurmaad nime all shi või shi zi, Jaapanis kakinoki, Hispaanias caqui, Tais phlap chin.

1000 hurmaasorti

Arvatakse, et idadiospüür on pärit Hiinast. Puu kasvab kuni 14 meetri kõrguseks, piklikud ja läikivad lehed on kuni 20 cm pikkused. Sügisel enne lehtede varisemist muutub lehelaba erksalt oranžikas-, vahel aga ploomipunaseks. Idadiospüüri kellukjad õied on kollakad või valkjad, üsna tillukesed ja silmapaistmatud. Õit ümbritsevad suured rohelised tupplehed, mis vilja küpsedes isegi suuremaks kasvavad ja sageli vilja külge jäävad. Vili võib olla kerajas, lapikkerajas või kooniline – see sõltub sordist. Ainuüksi Jaapanis tuntakse vähemalt tuhandet hurmaasorti!

Puuvilja värvus on küpsenult kollane, punane või oranž, ka maitse võib olla väga erinev. Mõned  hurmaasordid sisaldavad rikkalikult parkaineid, teised vähem, olles kootava toimega. Vahel töödeldakse vilju enne tarvitamist süsihappegaasi või etanooliga, et kibedat maitset vähendada. Hurmaade seas on nii ise- kui ka risttolmlejaid. Risttolmlevatel sortidel kasvavad sobiliku tolmuandja korral viljad suuremaks ja

maitsvamaks. Täiesti küps hurmaa on mahlarohke, magusa ja meeldiva maitsega ning hea lõhnaga.

Söö viljaliha lusikaga

Hurmaad süüakse värske või kuivatatuna, viljadest pressitakse ka mahla. Tooreste ja roheliste hurmaade mahlaga töödeldakse paberit, et see muutuks veekindlamaks. Hurmaad ümbritsev kest on küll õhuke,

kuid kibe ja parkaineterohke. Vilja sees leiduvaid seemneid ei maksa samuti süüa. Kooritud hurmaa sobib suurepäraselt püreestamiseks, puuviljasalatisse, keediste hulka, jäätisele, sorbetile, koogi- ja tordikaunistuseks. Veel sobib seda kasutada riisitoitudes, liharoogades, vähiliste ja juustu juures ning jogurtilisandina. Hiinas kasutatakse magusamaid hurmaasorte suhkru saamiseks või magustatakse kuivatatud viljaga teed. Hurmaas on rikkalikult kaaliumi, eriti palju A-vitamiini ja märkimisväärselt

C-vitamiini.

Ajab suu vett jooksma

* Hurmaa meenutab maitse poolest mangosid ja virsikuid.

• Kasuta hurmaad salatites, linnu-, lamba- ja sealihatoitudes ning magusroogades, näiteks kookides või

saiavormis.

• Seda puuvilja on sama lihtne toiduks ette valmistada kui õuna, kuid kiudaineid on hurmaas kaks korda rohkem.

• Jaapanis ja Hiinas usutakse, et hurmaa söömine aitab võidelda liiga madala vererõhu ja  südamehaigustega. Veel kasutatakse seda pohmelliravimina.

Hurmaasalat