Riina SildosFoto: Katrin Press
Retseptid
2. oktoober 2012, 21:00

Riina Sildos: "Salatid tõrjusid koogid köögist."

Filmiprodutsent Riina Sildos kasutab toiduvalikutega toimetulekuks mõistust ja kiusatustele naljalt järele ei anna. Koogitüki lubab ta endale pigem kohvikus, et kogustega mitte liialdada.

“Mees tuletab mulle mõnikord poolnaljaga meelde, et kui me kohtusime, tegin iga päev ühe koogi. Nüüd teen kooki võibolla

kaks korda aastas,” räägib Sildos. “Esiteks ega neid väga endale lubada ei saa, sest kui kook söödud, peab ju jooksma või kükke tegema,” põhjendab ta muiates. “Teiseks pole aega ka.”

“Kui veresuhkur on madal ja pea ei tööta, võin Tiina kommi ära süüa või võtta purgist pool teelusikatäit mett,” nimetab Riina juhuslikke magusaisu leevendusi, aga nautimiseks eelistab ta Valrhona tumedat šokolaadi.

Kui kokkab, siis 20 inimesele

Riina Sildose karjäär filmi alal sai alguse filmisemiootikast kirjutatud magistritööst Tartu Ülikoolis, sellele järgnes filmisaate tegemine Raadio 2 ning Eesti Filmi Sihtasutuse juhtimine. Oma filmitootmis- ja levifirma oli juba karjääri loogiline jätk. “Röövlirahnu Martin” on kaheksast täispikast mängufilmist esimene, oktoobris linastuv “Eestlanna Pariisis” värskeim saavutus.

Selle vastutusrikka tööga kaasnevad pikad päevad ja üsna palju kodust eemal olekut. Köögitoimetused jäävad tahes-tahtmata tagaplaanile. “Pühapäeval õnnestus mul üle saja aasta keeta borši,” nendib naine rahulolevalt. “Ühel päeval tegin puljongi valmis ja teisel päeval siis supi.” Nii aeganõudvaid toite tuleb pere menüüs ette harva. Suppidest lähevad aeg-ajalt käiku kiiremad – püreestatud variandid.

Riina tütred Johanna-Maria (23) ja Sarah (14) on juba nii vanad, et saavad toiduvalmistamisega ka iseseisvalt hakkama. Traditsioonilisi rammusaid eineid teeb vanaema, kes vahetevahel toidupakkidega kohale saabub, kui ema on pikemal reisil.

Suurema kokkamise võtab Riina Sildos ette tähtpäevadepuhul. Sünnipäevadeks valmistab ta alati söögid ise, ja sõpru, kes külla tulevad, on 20 ringis.

“Töötan menüü kallal mitu nädalat. Kuna ma tean nende maitseid ja nemad minu oma, siis püüan teha nii, et keegi ei peaks pettuma. Vahel ma muidugi üllatan ka. ”Ühiste väljasõitude puhul jagatakse köögitoimetused omavahel ära. Riina hooleks jäävad salatid, sest värske ja krõmpsuva hankimises ning kokkusegamises on teda raske ületada.

Peen salatilogistika

Salatilemb teab detailselt, millal on erineva värske kraami hooajad, kes on tootjad ning kust milliseid salatiürte ja -köögivilju hankida. Toiduvarusid täiendab pere igapäevaselt: meespool ostab väljakujunenud sortimendi ning naine erilist hoolt ja teadmisi nõudvad nn elusad asjad ehk värske aedvilja ja kala.

“Mul on täpselt planeeritud, mida ma ostan, kui hommikul Nõmme turult läbi sõidan. Räägin inimestega, tean, mis päevadel millist kaupa tuleb,” ei jäta Riina midagi viimasele hetkele või juhuse hooleks.

“Kui tahan teha värsket salatit, peab seal olema vähemalt 4–5 salatiliiki, lisaks maitseürdid. Head salatiletid on Stockmannis, mõnes Selveris ja turgudel,” loetleb ta ostukohti. Kui midagi muud üle ei jää, tuleb vahel leppida ka pakendatud välismaise salatiassortiiga. Kohalikku tomatit, kurki, suvikõrvitsat ja patissoni püüab pere süüa suvel ning sügisel, kui need on kõige maitsvamad. Talvel kasutatakse ka sissetoodud kraami, kuid põhirõhk on värskel rohelisel. Salatipotid võtavad talvel koha sisse ka pere Nõmme kodu aknalaual spetsiaalses päevavalguslampidega varustatud konteineris.

Kirsikook II

Suvikõrvitsakook mooniseemnetega

Loe edasi Oma Maitse oktoobrinumbrist