Birgit, mida tähendab Sinu jaoks emadepäev?
Emadepäev on väga oluline kevadine päev, mis näitab kui tähtis on ema minu jaoks.
Kuidas te oma peres seda päeva tähistate?
Minu peres hakkab emadepäev jumateenistusega kirikus. Peale seda lähme kogu perega koju lõunat sööma, räägime juttu ja võib-olla ka laulame natuke. Terve päeva üritame kõik koos olla. Aga meil on olnud ka emadepäevi, kus ema ei olegi kõige tähtsam, nimelt on mu isal 12.mail sünnipäev ja mitu korda on emadepäev sattunud sellele kuupäevale. Siis me käime ikka kirikus, kuid koju tulles peame nii emadepäeva kui ka isa sünnipäeva ning kingitusi tuleb teha samuti kaks!
Kui ma väiksem olin, tegime õega alati emale kaardi ja meisterdasime midagi. Nüüd, olles vanem, kingin emale midagi armsat.
On teil kindlaid pühadetoite?
Meil on küpsetajaks olnud alati ema, millegipärast just emadepäeval. Oleme kõik soolase armastajad ja tavaliselt teeb ema ahjukartuleid ja liha. Ema parimaks roaks on linnupiimakook, mida sööme igal tähtsal päeval.
Kristiina Lehola loominguga maiustavad tallinlased baaris Lounge 8 ja kohvikus Matilda. Emadepäeva eel on Kristiina külas ema Tiiul ning see on piisav põhjus, et võtta ette suurem küpsetamine.
Valmimas on mitut sorti kooke, täis kõhuga siia sisse astuda oleks suisa patt. “Mõtlesime, et teeme vanade aegade lihtsaid asju, mida ka lapsed saaksid valmistada,” seletab Tiiu tänast menüüd. Tulevad ju igasugused uued trendid, aga on retsepte, mis jäävad. Näiteks meie rabarberi-purukook on oma sada aastat vana,” jätkab Kristiina.
Kristiina ja Tiiu on kui väga head sõbrannad, kui üks alustab juttu, siis teine teab, kuidas lauset lõpetada. Võib-olla on lähedased peresuhted ka retseptide põlvest põlve edasi kandumise põhjuseks.
Oma kohvikuni välja jõudnud Kristiina on vaid üks näide selle suguvõsa kokanduslikust talendist, sest Tiiu kinnitusel tegid hästi süüa juba tema vanavanaema, vanaema ja ema. Viimane oli Räpinas Võhandu restoranis kokaks. Kristiina kiidab juurde isapoolseid esiemasid ning ämma Tartust, kes oskab eriti hästi Eesti toite teha. Ka Kristiina kaheaastane tütar Laura on õppust võtnud ning nõuab vanaemalt rullimiseks tainast.
“Kui mõni suguvõsaüritus tuleb, siis ongi suur söömine, sest iga pere valmistab midagi. Kõik süüakse ära. Kõige rohkem on ikka kooke, sest oleme kanged magusasõbrad. Eriti mina,” muheleb modellimõõtu Kristiina ning meenutab, kuidas juba kooliajal kohvikus käies oli ta ära söönud nii enda kui ka sõbrannade koogid. Lemmikuks olid rummikoogid, milliseid praegu saab vaid rahvusraamatukogus.
Emadepäev au sees
Emadepäev on selles peres au sees olnud riigikorrast olenemata.
“Naistepäeva tähistasime ka, aga siis poetas isa hommikul padja kõrvale kujudega lõhnaõlipudeleid ja tõi lilli, aga emadepäev oli ikka põhiline,” meenutab Kristiina. “Hommikul vara tõusime vennaga üles, katsime laua, panime salvrätid, tegime koogi ja tõime lilli.”
Samamoodi valmistas üllatusi oma emale ka Tiiu. Kindlat emadepäevakooki naistel aga meeles pole. “Tavaliselt on nii, et kujunevad välja teatud koogid, mis maitsevad kõigile. Teemegi neid siis seni, kuni isu otsas,” räägib Kristiina.
Mõlemal on meeles oma esimene enda tehtud kook: Tiiul oli selleks rullbiskviit, Kristiinal aga küpsisetort.
Istume lauda, et proovida esimesi valminud küpsetisi. Tiiu võtab ahjust kohupiima-köömnekoogi, mille pärmitainapõhja sisse on ta pannud kõrvitsat.
“Vaata kui ilusa kuldkollase värvi kõrvits annab,” rõõmustab ta. “Panengi viimasel ajal kõrvitsat mitmete tainaste sisse ning kord nädalas küpsetan kõrvitsasaia. Kõrvits annab juurde niiskust, mis hoiab saia pikalt pehmena.”
Kommentaarid (0)