Indiapärane kanasalatFoto: Ajakirjade Kirjastus
Retseptid
8. märts 2003, 22:00

Sööme suppi

Kuigi suppi tuntakse peaaegu kõikjal, hõivab see söögisedelis vägagi erinevat kohta.

Põhjapoolsetes maades on kuum supp tavaliselt põhiroog, olles seetõttu küllaltki tõhus ja pigem paks kui vedel. Kesk- ja Lõuna-Euroopas tuuakse suhteliselt lahja supp lauale eelroana, enamasti püreeks töödelduna ja palaval suveajal kindlasti jääkülmana. Indias on tavaks serveerida leebemaitselist ning jahutavat jogurtipõhjalist suppi pärast põletavat curry’t või muud tugevasti vürtsitatud rooga. Hiinas märgib sööja ette asetatud kausitäis suppi lõuna lõppemist, Jaapanis aga rüübatakse keeduleent teiste roogade kõrvale kogu söömaaja vältel.

Maarjamaa köögis viimase aastakümne jooksul puhunud muutustetuuled pole jätnud puudutamata ka suppe. Populaarseks on muutunud Lõuna-Euroopa ja Vahemere äärest pärinevad supid, mida on maitsestatud purustatud tomatite ja tomatipüreega. Lisaks kaunile värvusele ja mõnusale maitsele mõjuvad need soodsalt ka südamele ja veresoontele. Itaallastelt oleme õppinud lihtsate köögiviljasuppide tõhustamist toredate kõvanisust pastavormidega, mis ei muuda selget supileent sogaseks. Üha enam võidavad populaarsust püreesupid, mille töötlemiseks sauseguri abil kulub vaid minut ning mille maitsevariante võib lõpmatult muuta. Tuntuks on saanud nii traditsiooniliste tükiliste kui ka püreesuppide maitse, koostise ja toekuse parandamine toor- ja sulatatud juustude abil. Igas koduköögis uhkeldab rikkalik valik topse kuivatatud ürtide ja maitsesegudega, mille abil saab anda suppidele imepärast aroomi ja maitset. Ning muidugi on iga edumeelne eesti kodukokk võtnud omaks kombe pakkuda supi juurde ahjupannil, rösteris või kuival pannil kergelt pruunistatud röstleiba, millele annab vahemerelist maitset ülehõõrumine vähese õli ja poolitatud küüslauguküünega.

Küüslaugusupp

  • 3 sl õli
  • 8-12 küüslauguküünt
  • 6 viilu röstsaia
  • näputäis kuivatatud tüümiani
  • jahvatatud valget pipart
  • 1 l vett
  • peenestatud murulauku
Peenesta meelepärane kogus küüslauguküüsi noaga ja kuumuta keedunõus õlis madalal kuumusel 5 minutit. Lisa koos koorikutega tükkideks lõigatud sai ja kuumuta segades veel veidi aega. Kalla juurde vesi, lisa maitseaineid, lase tõusta keema ja seejärel vaevalt keevana 20 minutit haududa. Töötle sauseguriga püreeks ning maitsesta lõplikult. Serveerimisel riputa igale portsjonile peenestatud murulauku või muud maitserohelist.

Seljanka eesti moodi

  • 2 väga suurt salatisibulat
  • 4 sl õli
  • 1 dl vett
  • 2 dl paksu tomatipüreed
  • 1 l vett
  • 3 tumedat lihaleemekuubikut
  • purustatud musta pipart
  • 2 hapukurki
  • 200 g viinereid
  • 100 g taist sinki
  • paksu hapukoort või jogurtit
Selle supi mõnu seisneb suures ja põhjalikult pehmeks hautatud sibulakoguses. Lõika sibulad pikuti neljaks ja seejärel iga sektor õhukesteks viiludeks. Hauta õli ja vee segus suurel pannil või paksupõhjalises keedunõus madalal kuumusel 15 või isegi 20 minutit, kuni kogu mass on pehme ja kuldkollane. Lisa pehmele sibulale tomatipüree ja hauta vaevalt keevana veel mõni minut. Lisa keev vesi, pipar, pudendatud leemekuubikud, pikuti poolitatud ja õhukeselt viilutatud hapukurgid, tükeldatud sink, viinerid ja praejäägid. Lase aeglaselt keema tõusta, tõsta pliidilt ja hoia kaane all 10 minutit. Maitsesta lõplikult, soovi korral lisa veidi sidrunimahla. Tõsta igale portsjonile paksu hapukoort või jogurtit.

Roheline minestrone

  • 1,5 l vett
  • 3 lihaleemekuubikut
  • 3 kartulit
  • 1 dl spiraale või sarvekesi
  • 1 porru roheline osa
  • 1 suurem roheline paprika
  • 1 väike spargelkapsas
  • 2 sellerivart
  • 200 g külmutatud herneid
  • purustatud musta pipart
  • tilli
  • soola
Lisandiks:
  • 100 g 30% hapukoort
  • küüslaugusoola
  • petersellilehti

Lõika kartulid ja paprikad õhukesteks viiludeks või ribadeks, sellerivarred ja porrulehed väikesteks tükkideks, jaga spargelkapsas pisikesteks õisikuteks. Keeda köögivilja leemes umbes 5 minutit, lisa sarvekesed ja keeda veel 5 minutit. Lisa siis ka herned ja maitseained ja lase korraks keema tõusta. Tõsta keedunõu pliidilt, lase kaane all 5 minutit seista ja viimistle maitse. Serveerimisel riputa supile tilli ja tõsta igasse taldrikusse hapukoort, mille hulka on segatud küüslaugusoola ja peenestatud petersellilehti.

Kiire vorstisupp

  • 300 g sardelle, viinereid või rõngasvorsti
  • 1 l vett
  • 2 lihaleemekuubikut
  • 4 kartulit
  • 400 g külmutatud köögivilja
  • 2 sl tomatipastat
  • 1 tl suhkrut
  • purustatud musta pipart
  • sibulapulbrit
  • soola
  • murulauku
Lõika kartulid tükikesteks ja keeda neid veest ja kuubikutest valmistatud leemes paar minutit. Lisa külmunud köögivili, lase keema tõusta ja mõni minut haududa. Lisa tükikesteks lõigatud vorst, tomatipüree ja maitseained. Lase veel kord keema tõusta, tõsta pliidilt ja lase kaane all vähemalt 5 minutit järelvalmida ja maitsestuda. Jaga taldrikutesse ning riputa peale murulauku.

Hakklihasupp Vahemere stiilis

  • 2 sl õli
  • 2 sl vett
  • 2 suurt sibulat
  • 2 küüslauguküünt
  • 400 g hakkliha
  • 2 lihaleemekuubikut
  • 8 dl vett
  • 2 porgandit
  • 4 kartulit
  • 1 purk purustatud tomateid
  • 0,5 tl kuivatatud punet
  • 0,5 tl kuivatatud basiilikut
  • soola
Lisandiks:
  • bruschettat
  • hapukoort
Lõika kooritud sibul ja küüslauguküüned noaga peeneks ning hauta õli ja vee segus madalal kuumusel pehmeks. Tõsta pliidikuumust, lisa lahtinäpitud hakkliha ja kuumuta energiliselt segades, kuni hakkliha värvus muutub hallikaks. Lisa otsekohe vesi, seejärel leemekuubikud ning väikesteks tükkideks lõigatud kartulid ja õhukesteks viiludeks lõigatud porgandid. Lase 15 minutit tasakesi haududa, siis lisa maitseürdid ja tomatihoidis ning maitsesta supp soolaga.

Kuldne kana-köögiviljasupp

  • 400 g kanafileed
  • 2 sl õli
  • 1,5 tl kurkumit
  • 1 tl karrit
  • 1 sibul
  • 1 väike lillkapsas
  • 2 kollast paprikat
  • 1 purk maisi
  • 2 kanaleemekuubikut
  • 1 purk (400 g) kookospiima
  • 5 dl vett
  • 1 tl soola
Jaga sibul pikuti neljaks ja lõika seejärel viiludeks. Jaga lillkapsas õisikuteks, lõika paprika lühikesteks ribadeks. Lõika kanafileed ribadeks ja prae õlis pruuniks; lõpupoole lisa pannile ka karri ja kurkum ning kuumuta segades paar minutit. Kalla pannile paprika, lillkapsas ja mais ning sega kiiresti läbi. Lisa kohe ka vesi, kookospiim ja pudendatud leemekuubikud. Lase tõusta keema ja 10 minutit tasakesi haududa, maitsesta lõplikult.

Seenepüreesupp

  • 1 karp shampinjone või austerservikuid
  • 1 sibul
  • 1 väike küüslauguküüs
  • 1 sl õli
  • 1 l vett
  • 6 viilu koorikutega röstsaia
  • 1 seenemaitseline leemekuubik
  • jahvatatud valget pipart
  • soola
  • 2 dl rõõska koort
Kuumuta tükeldatud seeni koos peenestatud küüslaugu ja sibulaga väheses õlis madalal kuumusel, kuni seentest eralduv niiskus aurustub. Kalla juurde kuum vesi, lisa saiaviilud, leemekuubik ja maitseained. Hauta vaevalt keevana 10 minutit ja töötle siis sauseguriga püreeks. Lisa rõõsk koor, kuumuta uuesti keemiseni ja maitsesta lõplikult.

Põletav krevetisupp 8-le

  • 4 küüslauguküünt
  • 4 sibulat
  • 2 sl oliiviõli
  • 2 sl vett
  • 2 l vett
  • 4 kanaleemekuubikut
  • 200 g tomatipüreed
  • 2 tl suhkrut
  • kuivatatud tüümiani
  • purustatud musta pipart
  • Cayenne’i pipart või maguspõletavat tshillikastet
  • 1 dl kartulijahu
  • 1 dl vett
Lisandiks:
  • 500 g krevette
Lõika kooritud sibulad ja küüslauguküüned noaga võimalikult peeneks ning kuumuta õli ja vee segus madalal kuumusel pehmeks. Lisa vesi, leemekuubikud, tomatipüree ja maitseained ning lase 10 minutit tasakesi keeda. Lisa pidevalt segades veega segatud kartulijahu ja kuumuta, kuni supp pakseneb. Serveeri otsekohe.

NB! Ära krevette kunagi keeda, sest siis muutuvad nad kõvaks.