EKSPERIMENT | Kuidas saada kodu tränist priiks ehk Milline korrastamismeetod tõeliselt toimib?

Teekond minimalismini saab mulle aina südamelähedasemaks. See on keskkonnasäästlik ja loob koju puhta mulje, mis teeb enesetundegi heaks. Kuidas seda aga saavutada, kui kodu on asju täis? Nagu erinevaid dieetegi, leidub eri viise selleni jõudmiseks. Otsustasin katsetada nelja asjade organiseerimise ja üleliigsest vabanemise meetodit, mis ei laseks tränil koju enam tekkidagi.

Kon-Mari meetod

Kon-Mari on üks tuntumatest korrastamis- ja organiseerimismeetoditest, mille looja on Marie Kondo. Jaapanlanna leiutatud süsteem võib sobivuse korral kujuneda lausa hinge kergendavaks elustiiliks, kuna rõhub organiseerimisel positiivsele kogemusele. Selle asemel, et otsustada, millest lahti saada, valid sa hoopis, mida jätta. Kontrollküsimus asju sortides on: kas see ese tekitab minus rõõmu ja õnnetunnet?

Kuidas see käib?

Olenemata sellest, kas sordid riideid, raamatuid, koristustarbeid vms, tuleb laotada kõik sama grupi asjad silme ette laiali. Pea meeles, et organiseerimine ei käi toakaupa, vaid just sorditava esemegrupi järgi. Katsu eset ja tunneta, mis emotsioone see asi sinus tekitab, esitades küsimuse: kas see kutsub esile rõõmu?

Kui asjad on niiviisi kaheks sorditud, täna mitterõõmustavaid esemeid nende kingitud kogemuse eest ning anneta või müü asjad edasi. Positiivseid emotsioone tekitavad esemed aseta tagasi riiulitesse.

Raamatute sortimise puhul soovitab Marie Kondo sel ajal neid mitte sirvima hakata, lähtuda tuleks vaid sellestsamast küsimusest. Kui lugemata raamat on seisnud riiulis juba aastaid, ei hakka sa Kondo sõnul seda niipea ka lugema. Tema sõnul oli lugemata raamatu eesmärk sulle õpetada, et sa ei vaja seda.

Asjadest vabanemine pole selle meetodi puhul aga eesmärk omaette. Sortimise tulemus peaks olema hoopis positiivse emotsiooniga kodu. Kondo usub, et esemete paigutamisel on oma osa hea tunde tekitamises. Selle asemel, et riided umbropsu sahtlitesse panna, tuleks need kokku voltida ja paigutada sinna püstiselt. Peale selle, et sahtlis tekib siis kord ja lisaruum, et lubada endale väiksemaid mööblitükke, püsivad riided tänu voltimisele ka sirgemad. Selline asjade korrastamise viis muudab ka õnnelikumaks.

Riidepuudel rippuvad rõivad tuleks Kon-Mari meetodi järgi sättida vasakult, «raskematest» esemetest (pikad, tumedad, paksud materjalid) paremale poole, «kergemate» esemeteni (lühemad, heledad ja kergest materjalist). Kondo sõnul muutub vaatepilt nii kergemaks ja positiivsemaks ning lisaks saad vajadusel riiete alla sättida ka jalanõud, need aga vastupidi, tõusvas järjekorras.

Plussid: Sedasi sortides on lõpptulemuseks kodu, kus silmad igas ruumis positiivsust kiirgavaid asju. See tekitab tõesti kergema enesetunde ja naeratus tuleb suule kui iseenesest. Kõige paremini tundub rõõmuküsimus leidvat vastuseid garderoobi sortimisel.

Miinused: Kuna asjade sortimine käib vaid ühe küsimuse järgi, tunnen, et vastus ei ole kõikide asjade puhul piisav. Kui vaid sellest lähtuksin, oleks mu kodus sama kogus tarbetuid, kuid rõõmu tekitavaid asju – ese pakub küll silmarõõmu, kuid praktilist kasu sellest pole. Seetõttu vajan, et peale rõõmufaktori peetaks silmas ka praktilisust. Raamatute sortimine Kon-Mari viisil tundub minu jaoks keeruline, kuna lugemata teose puhul on ütlemata raske otsustada, kas see tekitab minus häid emotsioone või mitte. Pigem leian, et sortimise käigus lehitsedes ja jupikes lugedes võib raamat leida tee minuni.

30päevane minimalismi mängu väljakutse

Kahe ameeriklase, Joshua Fields Millburni ja Ryan Nicodemuse algatatud sotsiaalne mäng viib suurpuhastuse oma mahu ning kambavaimuga hoopis uuele tasemele.

Kuidas see käib?

Nende organiseerimise ja asjadest vabanemise meetod põhineb enamasti 30päevasel (kuigi võib teha ka lühemaid perioode) mängul: iga päev ütled sa lahti sellest arvust asjadest, mitmes päev käigus on – st eksperimendi esimesel päeval ühest, teisel kahest jne. Seega saad 31 päeva jooksul kodus lahti lausa 496 asjast!

Kuna sellisest hulgast esemetest loobumine pole just kerge, esitataksegi mõnele sõbrale, kaaslasele või kolleegile samasugune üleskutse ja tehakse teekond läbi koos. Sotsiaalmeedias, ainuüksi Instagramis on üle 70 000 viite #minsgame, mis näitab mängu sotsiaalset mõju.

Plussid: Kui oled kuuajalise eksperimendi vastu pidanud, saad lahti suurest osast tarbetutest asjadest. Alustades tasapisi ja arenedes päevhaaval, ei tule see kogus ka niivõrd šokeeriv ning enesekindlus asjadest loobuda tekib järk-järgult. Ree peal aitab püsida ka kellegagi koos teekonnal olemine või andes sotsiaalmeedias oma jälgijatele lubadus.

Enda kahenädalase mänguperioodi jooksul puhastasin oma kodu lausa 105 esemest, harrastades neid valides Kon-Mari rõõmuküsimust ja enda praktilise kasutamise kogemust. Kõige puhtamaks sai vanadest meisterdustest ja kilast-kolast seejuures kelder, kus vajasingi tõuget suuremaks sortimiseks!

Miinused: Et süsteem oleks mõjus, tuleb olla järjepidev. See võib kuuajalise perioodi puhul osutuda aga raskeks, kuna kuu lõpus peab ühel päeval loobuma korraga juba lausa üle 20 asjast.

Süsteemiloojad sõnavad oma reeglites, et asjadest tuleks vabaneda sama päeva südaööks – mis ei tundu aga kuigi ökonoomne, arvestades, et enamik esemeid lähevad teisele ringile ja iga päev mõnda keskusesse asju viia tundub aja- ning ressursiraiskamisena.

Uuri lähemalt: Theminimalists.com

Nelja kasti meetod

Nelja kasti meetod on küllaltki ladus ja stressivaba viis oma kodu või teatud sektsiooni korrastamiseks. Tänu sellele leiavad muidu ees vedelevad, unustatud või otstarbe kaotanud esemed oma koha.

Kuidas see käib?

Võta ette neli kasti või kotti, märkides need vastavalt: jäta alles, anneta/müü, viska ära, võib-olla. Koristades ja organiseerides aseta asjad vastavasse kasti.

Plussid: Rahulik ja tõhus meetod, mis toimib eriti hästi garderoobi ja raamaturiiuli sortimisel. Võib-ollakastannab võimaluse endale seatud aja jooksul aru saada, kas need asjad on ikka tarbetud või võib neid veel siiski vaja minna.

Miinused: Liiga kergekäeliselt võib-olla-kasti asju pannes võib see kuhjuda uueks katsumuseks. Sinna peaksid sattuma ainult need asjad, mille suhtes sa tõesti kindel ei ole.

Üks asi päevas

Kui eelmised meetodid tunduvad vajavat liialt süvenemist, proovi teatud aja jooksul vabaneda iga päev ühest esemest.

Kuidas see käib?

Seda on hea teha kodus siis, kui meeled vajavad puhkepausi. Tubades rahulikult ringi käies ja silmadega mööda riiuleid ning kapinurki lastes leiab ikka asju, mida pole keegi aastaid kasutanud.

Kui see pole ka sümboolse tähtsusega, on ilmselge, et seda pole ka tulevikus kellelgi selles majapidamises vaja. Need esemed saab panna kõrvale ühte kasti või ühildada organiseerimise nelja kasti meetodiga.

Plussid: See lihtne meetod aitab ebavajalikest asjadest vabanemise muuta eluviisiks. Pärast seda märkan muutusi mõtlemises ka poes, nii et ostukorvi jõuavad ainult praktilised ja vajalikud esemed.

Miinused: Organiseerimine võtab omajagu aega.

Kokkuvõte: mida ma õppisin?

Lühiajalise ja konkreetse toa või sektsiooni korrastamise puhul sobib mulle kõige paremini nelja-kasti-meetod. Nii saab näiteks päeva või nädalavahetuse jooksul üks osa kodust, näiteks garderoob või raamaturiiulid, puhtaks ja tühjemaks.

Pikemalt kasutamiseks toimib hästi üks-asi-päevas-meetod, mida võib kasutada peale kodu sortimise ka rahavõi käekoti, auto jms organiseerimiseks.

Tänu Kon-Mari meetodile ja erinevate süsteemide ühendamisele on sortimine palju positiivsem, nii et muidu ängi tekitav kohustus pakub hoopis rõõmu.

Lõppeesmärgini, et kodus poleks ühtegi üleliigset eset ja kõik vajalik oleks omal kohal, jõudsin kahe nädalaga vannitoas, magamistoas, riidekappides, raamaturiiulites ja köögis. Sahvrisse, keldrisse, kodukontorisse ja elutuppa jäi veel sortimismaterjali, aga kogu kodu üldmulje on juba palju puhtam.