Kui taime lehed on tuhmid ja luitunud, taim kidur ega taha kuidagi kasvada, on küll mõneti abi väetamisest, aga mitte lõputult. Mulda jääb ühel hetkel liiga väheks ja see ka nii-öelda vananeb. Ümberistutamist vajavad tegelikult kõik toataimed. Eriti oluline on seda teha aga siis, kui on näha, et taimel on kitsas, see on end potist juba välja kergitanud või on kogu anum juuri nii täis, et need ulatuvad juba põhjast välja.
Kui tihti taime ümber istutada, sõltub ka sellest, kui kiire on kasvutempo. Jõudsama kasvuga taimi tuleb sagedamini ümber istutada, eriti kui need on noored. Näiteks võiks noori draakonipuid istutada ümber igal kevadel. Kaktused/sukulendid, mis on aeglasema kasvuga, ei vaja seda sagedamini kui mõne aasta tagant. Ümberistutamiseks on parim aeg kevad, siis on piisavalt valgust ja taimedel aeg «talveunest» ärgata ning kasvujõud sisse saada. Iga taim vajab ühel hetkel ümberistutamist, et olla ilus, elujõuline ja omanikule palju rõõmu pakkuda.
Milline pott valida?
Ümberistutamisel ei tohi taime pott olla ei liiga suur ega ka liiga väike. Tugevama kasvuga toataime uus pott võiks olla vanast umbes 2–2,5 cm suurem. Tähtis on lähtuda siinkohal ka juurte massist. Kui taim on nõrga juurekavaga, ei tohi seda kindlasti panna liiga suurde potti, muidu tekib ülekastmise oht. Kui taimel on vigastunud, mädanenud juuri (näiteks tuleb seda üsna sageli ette orhideedel), tuleb need eemaldada ja siis pole sageli eelmisest suuremat potti vajagi, kuna taim mahub kenasti ka vanasse.
Plusse ja miinuseid on nii savi- kui ka plastpotil. Plastpotis ei kuiva muld nii kiiresti läbi kui savipotis, mis on poorne. Seega võiks plastpotti istutada niiskuselembese taime ja poorsesse savipotti kuivemat mulda armastava taime. Samas on savipotis parem loomulik õhuringlus. Savipotid on ka raskemad ja sinna on hea istutada suuremaid toataimi, mis ei pruugi plastpotis püsti püsida. Savipotis kasvavat taime ümber istutades tuleb olla ettevaatlik: mõnede taimede, näiteks orhideeliste juured võivad väga tugevalt savipoti külgedele liibuda ja ümberistutamisel viga saada. Seetõttu tasub orhideede puhul eelistada plastpotti.
Juba kasutuses olnud potid pese enne, kui neisse (uue) taime istutad, tulise veega ja desinfitseeri.
Mulla valik sõltub taime liigist
Vana muld tuleb ümberistutamise käigus täielikult asendada värske ja toitainerikka mullaga, sellest pole kasu, kui taim läheb uude potti koos vana pinnasega, millele on lisatud veidi värsket mulda. Mulla valikul lähtu alati sellest, millise happesuse ehk pHga mulda vastav taimeliik vajab. Näiteks pole soovitatav istutada hapulembeseid taimi neutraalsesse mulda.
Peale universaalsete mullasegude on võimalik osta ka erimulda näiteks palmidele, kaktustele, sõnajalgadele, bonsaidele, tsitruselistele jne. Enamikule lehtdekoratiivsetele ja õitsvatele taimedele sobib nõrgalt happeline või neutraalne muld. Kergesse ja õhulisse kaktusemulda võib istutada ka ülekastmise suhtes tundlikumad toalilled, näiteks draakonipuu, tääkliilia, aga ka bonsai.
Poemullad sisaldavad enamasti ka väetist, seetõttu pole mõnda aega pärast istutamist vaja taime väetada. Aiamulda pole soovitatav kasutada, see võib sisaldada kahjureid ja haigusetekitajaid. Kui pole teada, millist mulda ümberistutatav taim eelistab, on kõige targem kasutada neutraalset mullasegu.
Istuta toataim ümber nii:
Keera pott kummuli, koputa seda ja tõmba taim ettevaatlikult potist välja. Eemalda juurtelt vana muld ja lõika ära surnud või vigased juured. Pane (uue) poti põhja drenaažiks kergkruusakiht, et sinna ei hakkaks kogunema liigne vesi. Lisa vähehaaval värsket mulda ja hoia taime samal ajal poti keskel. Taim peaks lõpuks jääma esialgsele kasvukõrgusele, kuid jälgi, et potti jääks veidi ruumi juhuks, kui hiljem on vaja mulda lisada. Kasta taime korralikult ja tõsta siis valgusküllasesse kohta, ent mitte otsese päikesevalguse kätte. Paari päeva pärast tõsta lillepott tagasi oma endisesse asukohta ja hoolda nagu varemgi.
Sobiv muld levinud toataimedele
Tups-rohtliilia – vett hästi läbilaskev ja toitainerikas muld, hästi sobib näiteks komposti-liivasegu
Luuderohi – vett hästi läbilaskev, huumus- ja toitainerikas liivasegune kompostimuld, sobib ka poes pakutav spetsiaalne muld
Vahalill – pigem lahja, kuid kobe ja vett kergesti läbilaskev muld, sobib ka sõelutud kompostimuld segatuna liivaga
Flamingolill – happeline, vett hästi läbilaskev muld; ümberistutamisel võib kasutada ka orhideedele mõeldud substraati, mille hulka võib segada veidi sõelutud kompostimulda
Harilik aaloe – kaktusemuld, kus on natuke perliiti või jämedat liiva
Filodendron – nõrgalt happeline, jämeda struktuuriga, õhurikas ja toitaineküllane muld
Toasõnajalg – õhku ja vett läbilaskev happeline muld, tihkele mullale võib vajadusel lisada perliiti või kergkruusa
Draakonipuu – viljakas jämeda liivaga segatud muld, kuhu võib lisada lehtpuusöetükke või kergkruusa
Toakask ehk hibisk – neutraalne kuni kergelt happeline raske, toitainerikas ja saviliivane muld
Jõulukaktus – hästi õhku ja vett läbilaskev rammus, suurema turbasisaldusega muld, kasutada võib ka lille- või kaktusemulda, millele lisada puusöetükke
Tolmust lahti!
Seo tolmuste lehtedega toataime poti ümber kilekott ja vii taim leige duši alla.
Kommentaarid (0)