Foto: Karmo Tüür
Toiduuudised
12. veebruar 2019, 08:17

Tex-Mex Cantina Margarita - Karmo Tüüri praepöial pole lihtsalt allapoole, vaid torkab augu maasse

Politoloog, gurmaan ning õllepoe Gambrinus peremees Karmo Tüür väisas oma maitserännakutel Pärnut ning lasi end jahmatada tex-mex söögiastusel Tex-Mex Cantina Margarita.

Kirjutab Karmo oma blogis Inimkatsed toidu ümber: Pärnu teatri kõrval endise restoran Tallinn ruumes on nüüd kaks eraldiseisvat puhvetit, millest üks üritab mängida tex-mex teemal. Iseenesest hea turunišš, nö kindla peale minek nii köögi kui kunde poolt vaadatuna. Kõik need kakskendseitse varaitsiooni tortillade ümber ... või on neid seitsekendkaks? Igatahes igav ei peaks hakkama, variatsioone ja mängulusti peaks jaguma ka kokale ... ja pole midagi hullemat kui igavlev ja nö tuima panev kokk, uskuge mind!
Talvise Pärnu eripära - tööpäeva lõpuhetkel sisse astudes oled sa ainumas kunde. Noh, vähemalt teenenduskiirus on sellega tagatud.
Esimeseks roaks valin "Chicken Posole" ehk vürtsika tomatise kanasupi (4.50). Napilt viie minutiga on supp lauas ja vähemalt väljanägemise eest tuleb asja kiita. Supi kõrvale kuuma lavašilaadse tortilla pakkumine on stiilipuhas toiming. Omaette kausikeses marineeritud sibul ja jalopeno - no jälle tore mõte. Supp ise on tihe, pungil kanalihast ja maisist, kuum ja aromaatne - mõnus lõunamaine tervitus keset külmavõitu talvepäeva. Kas ta nüüd just vürtsikas on ... noh nii ja naa. Umbes kolmandast lusikatäiest hakkab siiski vaikne õhetus peale ja kausikese lõppedes on nina vesine, nii et kurta oleks siiski patt.
Teiseks saab valitud "Dead Man's Beef" (13.-). U 15 minutit peale tellimuse sisseandmist tuleb lauale seegi. Enamasti koosneb ports küll friikartulitest, aga pole hullu, ehkki ma pole kindel, kas kartul mehhiklastel nii massiivselt menüüs laiutab. Omamoodi huvitav osa portsust on veidralt ärakõrvetatud köögiviljahautis, milles porgandi kõrval arvasin ära tundvat juursellerit ja nuikapsast ja mis kõik maitseb nii nagu oleks teda hautatud apelsinimahlas.
Liha aga ... oehh. Ehkki noorhärra tõi prae kõrvale nö spetsiaalse steiginoa, siis oli selle liha tükeldamine rist ja viletsus. Tihe ja tuim liha oli täis noale mittealluvaid sooni ja muud sidekudet. Liha ise oli ropult ülesoolatud ja absoluutselt enamik sellest taldrikule jäigi. Muuseas, samamoodi ülesoolatud olid ka kartulid, aga tühja sellest, neist ma väga ei hooli nii ehk naa.
Kui kamraad poleks oma taldrikult ulatanud tükki seafileed (Prine Pig BBQ, 13.-EUR), siis ütleks suisa halvasti. See siga oli küll sümpaatne - parajas küpsuses ja mahlane ning õrnalt suitsune.
Kui noorhärra küsimuse peale toidu kohta vastasin, et minu lihaports on suisa kohutav, siis sain vastuseks, et tõepoolest täna olla halb lihatükk tulnud. Kurjama värki, kui tuleb sisse vintske liha, siis tee tast hautist või hakkliha, aga ära paku seda kõlbmatul kujul kundele!
Igatahes seda puhvetit ma ei soovita. Igal restol on ühe eksimuse õigus nagu sapöörilgi. Kui sa oled kundet korra narrinud, siis miks peaks ta tagasi tulema, kontrollimaks et järsku sa teine kord teed midagi paremini? Supipöial on siiski suhteliselt püsti, kuid see ei päästa olukorda. Praepöial pole mitte lihtsalt allapoole, vaid torkab lausa augu maa sisse.