Kõigepealt muidugi tuleb tähele panna, millise jalaga välja astuda. Oluline on lihtsalt teada, kumb on sinu „õnnejalg” - sellega võikski alustada. Nali naljaks, aga sellele järgnevad puhastamise- ja toitumiskombed on lausa religioosse tähtsusega paljudes kultuurides.
Meiegi oleme üles kasvanud teadmisega, et hommikusöök on oluline. Paneb ainevahetuse käima, annab päevaks energiat ja üleüldse käivitab meid. Osa toitumisgurusid väidab, et toekas hommikusöök aitab hoida saledat joont, sest siis tarbivat me päeva jooksul vähem kaloreid. Teised väidavad suisa vastupidist. Kaasaegne teadus on meie tarbimisharjumusi palju uurinud ja välja on tulnud nii mõndagi huvitavat. Esiteks: rituaali jõud. Olulisem, kui kalorid, on päeva alustamise rituaal. Kui võtta selleks aega, istuda laua taha ja läita näiteks küünal või hea muusika, võib ka tassike teed mõjuda sama võimsalt kui peekon munadega. Anti-ageing meditsiinis lööb aga laineid vahelduv paastumine, mis väidab, et 40+ inimestel pole üldse hommikusööki vaja ja hoopis olulisem on anda oma kehale seedimisest puhkust. Ööpäevas 16 toiduvaba tundi usutakse täna olevat ideaalne. See tähendab, et oma söögikorrad võiks mahutada 8-tunnisesse päevaperioodi ja arvestades meie elutempot ja -stiili on tunduvalt mugavam ja toimivam loobuda pigem hommiku-kui õhtusöögist, kuigi mõlemad variandid töötavad. Otsuste tegemisel usalda vana talupojatarkust ja lähtu lihtsalt iseendast ja näljatundest. Kui ikka hommikuti isu pole ja kui oled küps täisealine, pole vaja end sööma sundida.
Ühe väikse infokillu lisan juurde. Äsja avaldati ajakirjas Neurologist kokkuvõte pikaajalisest uuringust, kuhu oli kaasatud üle 20 000 inimese andmed nende toitumisharjumuste ja eriti hommikute kohta. Sealt selgus, et päeva alustuseks joodud 100-200 ml värskelt pressitud apelsinimahla kaitseb sinu aju tervist oluliselt suuremal määral kui seni arvatud. Tõenäosust haigestuda Alzheimerisse aga vähedavat see igapäevane maitsev mahladoos isegi kuni 50%. Pro sit!
***
Jagan teiega retsepti oma viimase aja leiust ja suurest lemmikust. Kookose dip ehk coconut chutney on tradistiooniline Lõuna-India roog, mis kuulub iga hea hommikusöögi juurde. Meie toitudest sobib ta ideaalset putrusid põnevamaks tegema, aga lihtsalt võrratu on ta aurutatud idudega või värskete köögiviljadega.
Kookose chutney ehk indiapärane dipikaste hommikueine juurde
Vaja läheb (1kl=250ml)
1/2 kl värskelt riivitud kookospähklit (või kuivatatud kookoshelbeid või ka kookosjahu)
(2 spl röstitud chana dal'i (saab ka ilma või asenda mungubadega)
1-2 rohelist chilli kauna
1-2 cm jupp värsket ingverit
(1-2 küünt küüslauku kui meeldib)
3-4 spl sooja vett
maitsestamiseks mere-või kivisoola
Maitsestamiseks
1/2 tl sinepiseemneid
1/2 tl kumini e vürtsköömne seemneid
9-10 curry lehte
näpuotsaga asafoetida't (saab ka ilma)
näpuotsaga punaseid chillihelbeid kui meeldib
1/2 spl seesami või pähkliõli
tamarindi, kui tahad tummisemat maitset
Pane riivitud kookos koos hakitud chilli ja röstitud ubalistega blenderisse , lisa soe vesi ja püreeri. Kui jääb liiga paks, lisa veel mõni spl sooja vett.
Maitsestamiseks kuumuta õli pannil, lisa sinepiseemned ja rösti, kui nad hakkavad praksuma. Lisa kumin, curry lehed, chilli helbed ja asafoetida ning kuumuta, kuni segu muutub aromaatseks ja kuldpruuniks. Kalla maitsesegu kookose chutney'le ja sega hoolega läbi. Jahuta pisut külmikus ning võrratu ja ka tervislik dipikaste ongi valmis. Indias serveeritakse seda sealsete hommikuroogade juurde nagu idli, dosa, vada või pongal, teadjad lisavad juurde, et ka upma'ga sobivat ta ülihästi. Upma aga on meie köögis tuntud kui hommikupuder! Naudi vahel teistmoodi hommikuid!
Mõnusate kohtumisteni!
Evelin
Pika tänava kodust
Viimasel ajal on kuidagi kahtlaselt palju antud nii meedias kui vestlusringides ruumi hommikustele rituaalidele ja muidugi ka einetele. Tõsi, päeva algus määrab tihti kogu järgnevate tundide helistiku ja on seega ülioluline, kuidas kõik voodist väljudes kulgema hakkab.
Kommentaarid (0)