Ajalooliselt oli piimapäeva taga vajadus tõhustada piima käitlemise ohutust. Nimelt transporditi ja müüdi vanasti piima anumates, mis polnud kõige puhtamad. Nendes kippus piim kiiresti riknema ning tarbijatele vaevusi tekitama. Piim on äärmiselt kergesti riknev, alates lüpsmishetkest peab kõik piimaga kokkupuutuv olema jahe, puhas ja haigusvaba. Ka edasine pastöriseerimine ju ainult aeglustab, mitte aga ei lõpeta piimas leiduvate bakterite tööd.
Inimene joob erinevalt teistest imetajatest piima ka pärast imikuiga. Piimajoomist on pikka aega peetud väga tervislikuks. Ennekõike peetakse piima heaks kaltsiumiallikas, kuid olulisem on, et piim sisaldab kõiki organismile vajalikke aminohappeid. Lisaks sisaldab piim kaaliumit, vitamiini B12 ja pastöriseerimata ehk toorpiimast ka magneesiumit. Piimast võib saada ka D-vitamiini, mida lisatakse erinevatele piimatoodetele spetsiaalselt kaltsiumi paremaks omastamiseks.
Eamas ei suuda mitte kõik inimesed piima taluda. Laktoosi seedimiseks on tarvis ensüüm laktaasi, mida toodetakse esimestel elukuudel küll kõikide inimeste organismis, ent pärast imikuiga se osadel lakkab. Võime seedida piimas sisalduvat laktoosi ka täiskasvanuna on geneetiliselt hiline (umbes 8000 aastat vana) ning on tekkinud levinud piimaveisekasvatuse piirkondades.
Euroopas, Lääne-Aasias, Indias ja Ida-Aafrikas suudab rohkem kui 70% inimestest täiskasvanunagi piima juua, seevastu Lääne- ja Lõuna-Aafrikas, Ida- ja Kagu-Aasias ning Okeaanias on selliseid inimesi vähem kui 30%. Inimestel, kelle kehas laktaasi pole, laktoos ei lagune kehas, vaid tekitab röhitsusi, kõhutuult ja seedehäireid. Kuid need inimesed võivad puuduva ensüümi laktaasi tablettidena sisse võtta.
Inimesed on õppinud juba väga ammustest aegadest saadik erineval moel piima ära kasutama, valmistades sellest maitsvaid kääritatud jooke ja juuste, mis osaliselt vähendavad laktoosi sisaldust.
Tänapäeval on piim muutunud teistpidi probleemide keskmeks. On palju vaidlusi, kas teistelt imetajatelt saadudud piim on ikkagi õige inimese toit? Piim kui suurepärane klatsiumiallikas on saanud konkurente teiste roogade näol.
Kiindumus piima suhtes on seda tugevam, et oleme õppinud ja taimetoitlusele suunduvas maailmas looma piima taimsetest toorainetest. Tõele au andes on mõisted sojapiim, pähklipiim ja nii edasi tegelikult piimja värvusega lipiididerikkad vesiemulsioonid.
Head piimapäeva ja kiigake retsepte, mida me oleme leidnud taimsest piimast.
Maailmas tähistatakse 11. jaanuaril piimapäeva, mille eesmärk on juhtida tähelepanu selle, et piima joomine on kasulik. Inimeste armastuslugu piima vastu on seda sügavam, et piim on esimene toit, mida vastsündinu saab, olgu see siis oma ema rinnast või spetsiaalne piimasegu.
Kommentaarid (0)