Foto: PantherMedia/Scanpix
Toiduuudised
1. mai 2019, 12:56

POHMELL VÕI MIGREEN? On see peavalu tõesti punasest veinist? (3)

Läbi ajaloo on inimesed kurtnud, et isegi väike kogus punast veini paneb nende pea valutama. Ameerika nimekas veinikolumnist otsustas asja põhjalikult uurida, et teha kindlaks – kas põhjus on punase veini erilises koostises või ongi mõnedel meist pohmell väga kiire tulema. 

Wall Street Journali kolumnist Lettie Teague elu sisu on vein, ta teab neist väga palju. Paraku on ta seetõttu tundnud ka oma jagu peavalusid, mis mõnikord tabavad juba peale paari pokaali. Oma viimases kolumnis uuribki Teague, kas punase veini peavalu sündroom ikkagi vastab tõele.


Mitmed teadlased ja arstid tunnistasid üllatuslikult, et punase veini peavalud on üsna laialt levinud probleem. Samas pole selles osas erilisi uuringuid läbi viidud.

Milles siis asi? On see midagi veini koostises? Üks võimalikke põhjuseid on tammevaat, milles vein valmib. Samas ei saa öelda, milline tamm on hullem kui teine. Võib ka juhtuda, et inimene on veinis sisalduvate sulfitite suhtes allergiline. Sulfitid on käärimisprotsessi kõrvalsaadusena tekkivad väävliühendid. Sulfitiallergia on siiski väga haruldane, ning neid on rohkem valges veinis.

Arstid osutasid, et peavalu põhjuseks võib olla lihtsalt vedelikupuudus. Vein on alkohol ning see viib vedelikku kehast välja. Peavalu ja mõistetamatu pingetunne võib olla lihtsalt veepuudus. Ka võib põhjuseks olla magneesiumipuudus, sest alkohol viib ka seda kiiremini kehast välja.

Kolumnistil õnnestus leida ka 1988. aastal tehtud uuring, milles keskenduti, kas punane vein põhjustab migreene. Seal jaotati grupp katsealuseid kaheks. Ühed jõid punast veini, teised viinakokteile. Kui nad olid 300 milliliitrit ehk umbes kaks klaasi jooki alla kulistanud, jälgiti tulemusi. Need aga olid kõike muud kui selged – mõnedel katsealustel tekkisid peavalud, teistel mitte.

Seejärel uuris Teague, kas põhjus võiks olla veinis ja ka toidus leiduvad histamiinid (orgaaniline lämmastikühend, mis reguleerib immuunreaktsioone ning ka füsioloogilisi reaktsioone soolestikus, ning on üks signaalmolekulidest. Histamiin vallandab põletikulise reaktsiooni). Ent ka see teooria ei leidnud teadlaste seas kinnitust.

Võimekus alkoholi ja veini taluda võib suuresti olla geneetline. Konkreetse inimese organismist sõltub palju, kuidas ta erinevaid jooke ja sööke suudab seedida.

Peale põhjalikku uuringut aga nendib Teague, et kõige tõenäolisem veinipeavalu põhjus on vana hea pohmell. Kui tegu oleks talumatusega, tekiks see juba esimese lonksu jätel. Kui aga lonksudest on saanud kes teab mitmes pokaal, on tegelikult peavalu ja kehva enesetunde põhjuseks alkoholitarvitamise loomulikud jääknähud.

Mida siis teha? Teague nendib, et midagi targemat polegi, kui võtta magneesiumi ning juua veiniga vaheldumisi vett, et vedelikukaotust ennetada.
Ning ennekõike – kontrollida koguseid. Lonks siit - teine sealt ei pruugi olla hommikul mäletatud paar pokaali, vaid vaat et pudel. Või veelgi enam.