10 HÕRGUTIST MARDILAUPÄEVAKS: kostita uhkelt sante ja iseennast just selleks pühaks sobiliku toiduga
Tähelepanu! Mardipäev, mis on kristlikus kultuuris saanud oma nime kerjusele pool mantlit eraldanud piiskop Püha Martini surmapäeva järgi (316 – 11. november 397) järgi (ja põhjamaades seostatakse märksa hilisema kirikureformaatori Martin Lutheri sünnipäevaga (1483–1546)) on vanadele eestlastele väga tähtis püha! On koguni arvatud, et see oli väga vanal ajal aastavahetus! See oli periood, mil austati lahkunute hingi, kelle üle valitses surmahaldjas mardus.
Samal teemal
Traditsiooniliselt oli mardipäev pigem meestepüha, mil mardisantideks maskeeritud mehed liikusid mööda majapidamisi ja palusid vilja- jms õnne vastu andameid. Vanasti palusid mardisandid Eesti folklooriarhiivide andmetel lauluga pererahvalt liha, kapsaid, vorste, poolikuid seapäid, õlut jm.
Lääne-Eestis, kus laulud on olnud lühemad, palub mardiisa aga hoopis mõistukõne abil ande. Selle peale annab pererahvas martidele koti sisse magusat, õunu, kaalikaid, saia, raha jm. "Andide saamisele vastab mardipere omakorda tänulaulu või sajatusega juhul, kui annid olid väga nirud; enamasti sajatati selliste perede ukse taga, kes sisse ei lasknud.
"Hiljem oli tavaks martidel koguneda ja pidada nn mardipidu, mille käigus annid omavahel võrdselt ära jagati. Peoks valmistati kogutud kraamist toitu, mehed jõid mardiõlut. Pidu võis kesta mitu päeva.
Traditsiooniline mardipäeva toit on valmistatud hanelihast või üldse linnulihast. Hane on peetud veel haldjate kehastuseks ja pühaks linnuks. Mardipäevale nime andnud Martinuse kõrval pühapiltidel on sageli hani. Ühe legendi järgi oli see lind jutlust kaagutamisega seganud. Karistuseks serveeriti hiljem hani piiskopile praetaldrikul.
Teise legendi järgi peitnud ta end piiskopiametisse valimise eest, kuid hani reetnud ta asupaiga.
Eestlastele sobis ka muu linnuliha, näiteks kukeliha söömine pidada kindlustama hobuseõnne. Loomulikult käis ka sea- ja lambaliha ning eriti seapea.
Mardipäev kuulub vanade oluliste tähtpäevade hulka nagu vastlad, jõulud või tõnisepäev. Selleks puhuks valmistati ka tangu- ja jahuvorste ehk mardimauke. Lõuna-Eestis küpsetati karaskit ja Põhja-Eestis kapsast.
Klikka retseptil: Mardihani apelsinidega
Mardipäeval võiks järgida vana tava ja teha hanepraadi, kuid veidi moodsamal moel. Lind tasuks kaunistada praetud apelsiniviilude ja võimalusel ka konjakimaitselise pihlakamoosiga. Kõrvale sobivad hästi hanerasvas küpsetatud kartulid.
Klikka retseptil: Punase oa muffinid
Maitstes on üsna raske ära arvata, millest need muffinid on valmistatud ja et jahu neis polegi. Katteks võid teha tuhksuhkrust ja sidrunimahlast glasuuri või serveerida maiust magusa toorjuustuga.
Klikka retseptil: Muffinivormis õunapommid martsipaniga
Maitsvad pärmitaignast saiakesed, mille teeb mahlaseks mõnusalt hapukas õunatäidis. Parimad omakeedetud õunamoosiga ja lisaks on neid tore küpsetada koos lastega!
Klikka retseptil: Õunarullid
Kui õunad kipuvad pehmeks ja pisut tohletama, ei isuta need suuremaid ega väiksemaid. Samas on oma aia õun kallis kraam. Mida siis teha, kui see enam esinduslik ei ole? Õunasnäkki!
Klikka retseptil: Kaerahelbebatoonid
Maitseküllane ja lihtne snäkk. Tee kohe rohkem, endale ka.
Klikka retseptil: Seenekujulised küpsised
Need meeprääniku maitsega küpsised on vahva sügisene kingitus, mida on tore ka koos lastega meisterdada. Selle retsepti järgi saad umbes 25 seenekujulist küpsist.
Klikka retseptil: Kartuli-seenepätsid
See kartulist, seentest ja singist kokku vormitud päts on aus ja maitsev. Siiras suutäis kartulivõtutalgulistele pakkuda või seenelisele põue pista. Saad seda valmistada kahel viisil ja tulemus on vägagi erinev.
Klikka retseptil: Saiavormikesed
Vahel, kui satun õhtul hilja poeriiulite vahel luusima, märkan paratamatult allahinnatud saiakesi, mis järgmiseks päevaks oma õhulisuse kaotavad. Tundub nagu säästuost, eks? Tegelikult on need saiakesed otsekui loodud saiavormi jaoks!
Klikka retseptil: Kohupiimakorbid, aga palju lihtsamalt ja nutikamalt
Kui kohupiimakorpide tegemine on muidu üsna aeganõudev ettevõtmine just pärmitaina tõttu, siis siinne õpetus sobib iga laisa perenaise retseptivihikusse. Nii valmivad need tõesti lihtsalt ja tulemus maitsev ning komponentide poolest ka üsna säästlik. Aega võib võtta vaid barankade leotamine, kuid õnneks ei ahelda see perenaist kööki. Kuna rõngikuid on nii magusaid kui ka soolaseid, nii väikseid kui suuri, saab neist „küpsetada“ väga eriilmelisi pirukaid.
Klikka retseptil: Iirise-kamapallid
Kass Arturi kooki, vana head nostalgiamaiust teavad kõik. Täisteravilja-hommikueine ehk kamapallidega on seda lausa lust ja rõõm valmistada. Väikesed pallikesed hakkavad sulanud iirisemassiga hästi kokku ja neid saab panna kaunilt ka paberist muffinivormidesse.
