Teadlased soovitavad kogu maailmale karmi lihamaksu

Ajakirjas Public Library of Science ONE avaldatud uuringu järgi võiks kallim liha säästa aastaks 2020 koguni 220 000 inimelu ning hoida kokku miljoneid eurosid raviraha.
Nimelt on teised uuringud näidanud, et punase ehk veise, lamba ja sealiha tarvitamine on seotud südameveresoonkonna haiguste, rabanduse, vähi ning suhkruhaiguse riski suurenemisega.
Teadlased arvutasid seetõttu välja, kui peaks liha kallimaks muutuma, et neid numbreid kahandada.
Uuringu taga olevad teadlased kutsuvad kõiki riike ja valitsusi lihamakse vähemalt kaaluma.
Uuringrühma juhtinud dr Marco Springmann Oxfordi ülikoolist ütles, et punase liha ning töödeldud lihatoodete tarbimine ületab enamikes kõrgemate ja keskmise sissetulekuga riikides soovitatud taseme.
“See ei mõjutab mitte ainult indiviidi enda tervist, vaid ka kogu tervisekaitse süsteemi, mida paljudes maades rahastatakse maksumaksjate taskutest. See puudutab ka majanduslikku olukorda, kui tööjõuturg kannatab enda või hoolt vajava pereliikme halva tervise tõttu.”
Teadlaste sõnul ei vähendaks nn lihamaks turul olevaid valikud, sest keegi ei soovi käske või keelde toiduvaliku osas. Ent annaks võimsa signaali tarbijatele ning vähendaks survet tervishoiduteenustele.
Uuring osutas, et lihamaks vähendaks arenenumates riikides näiteks peekoni ja erinevate vorstitoodete tarbimist kahele portsjonile nädalas.
Lisaks muule aitaks lihamaks võidelda ka rasvumisega ning selleläbi jääks ära 3800 surma aastas.
Uuring arvutas ka välja, millised võiksid olla tõenäolised maksukoormused, et  punase ja töödeldud liha söömist vähendada. Ühendkuningriigis oleks nn lihamaks toore liha korral 14 ja töödeldud liha puhul koguni 79 protsenti. Ühendriikides võiks punase liha hind tõusta 34 ja töödeldud liha maksumus 163 protsenti. Rootsis aga oleks need numbrid vastavad punase liha puhul 27 ja töödeldud liha puhul 186 protsenti. Saksamaal tuleks plaani järgi punast liha maksutada 28 ja töödeldud liha 119 protsendiga.