EVELIN ILVES: Kokkutulemine ja üheshingamine ( imeline õunastruudli retsept!)

On neid, kes murravad sisse uksest ja aknast ning tungivad meie territooriumile nagu vallutajad; on neid, kes barrikadeerivad meid otsekohe ära – sulgevad meid iseenestesse, rajades me ümber kaitserinnatisi ja kraave; on neid, kes ajavad meid häälest ära ja kuulavad vaid me valesid noote; on ka neid, kelle jaoks jääme alatiseks tundmatut keelt kõnelevaks võõraks... Ent millised oleme me ise, kui jõuab kätte meie kord kuulata?”
See mõtisklus kuulub ühele armsale sõbrale, kes elab juba mõnda aega teisel pool maakera. Ta on üks nendest, kes paneb ideed minus pulbitsema. Iga kord, kui kokku saame, sünnib nagu iseenesest midagi uut. Tihti ka pöörast, ent millel on imepärane võime teisigi kaasa haarata. Oleme palju temaga inspiratsioonist kõnelenud. On ju inspiratsioon võimas nagu usk – tema kaudu ja abil leiab inimene endast äkki jõudu, mida ta ei teadnud ega uskunud seal olevat. Järsku, justkui saanud puuduoleva sädeme oma kaua kantud tõrvikule, hakkab see lõpuks leegitsema, suunates valguse uutele senitundamatutele või ka unistuste radadele. Inspiratsioon on ilusaim kingitus, mida teisele õnnestub anda – on minu kindel usk. Sestap hakkasin ka ise taas inspiratsiooniõhtutel esinemas käima. Ja uskuge, mida kaugemal Tallinnast, seda vägevama sädeme saan ise kuulajatelt vastu. Miljon tänu!
Ent kust leida inspiratsiooni, kui ühiskond näib vaid individuaalsuse suunas liikuvat. Isegi meie istuv riigipea ütles ühes oma ametiaja alguses peetud kõnes, et tema unistuste Eestis saab igaüks ise teha seda, mis tahab ja saab seejuures ise hakkama. Iseenesest ilus mõte, ent seda ei juhtu mitte kunagi. Veelgi enam – ei peagi juhtuma. Me kõik koos peame saame hakkama! Alati on ühed tugevamad, julgemad, andekamad ja teised tasasemad ja aremad. Kui me tuleme kokku, saame oma andeid jagada ja uskuge mind, võidavad kõik, sest ainult nii sünnib midagi uut ja head. See, mis sünnib, on aga alati suurem, kui kokkutulnute panuste summa.
Mõni aeg tagasi külastas Eestit noor Bali peapreestrinna Ida Resi Alit. Huvi tema tseremooniate ja õnnistuse vastu osutus oodatust palju suuremaks. Ei, need huvlised ei tulnud uude religiooni viskuma ega ka lihtsalt kaunist eksootilist vaatemängu nautima. Nad tulid Ida sõnumi pärast. Mis siis on tema missioon ja moto, mida ta tundlik natuur leidis meie rahval vajaka olevat? Koosolemine. Ühishingamine. Mitte vaid igaühe individuaalne eneseteostus, vaid kokku tulemine ja koos tegemine sünnitab inspiratsiooni ja leiab meis üles sädemed, mille kusagile kindlasse tulekindlasse kappi ära oleme peitnud. Üheshingamine loob ühiskonda, kogukonda, perekonda õnnetunnet. See oon imeilus mõte. Aitäh, Ida, et selle lihtsa teadmise taaskord meieni tõid!
Ja üks tore ja tuttavlik sügisene retsept ka, mida on just tore koos teha, sest tegemist jätkub siin mitmele, nii suurtele kui väikestele:
Õunastruudel Austriast:
1 pakk filotainast (võid asendada ilma pärmita lehttaignaga)
võid määrimiseks
Täidiseks:
Umbes kilo õunu
50-100g hakitud pähkleid, mis meeldivad
Kuldseid rosinaid või aprikoositükke (saab ka ilma)
Konjakit või rummi kuivatatud puuviljade leotamiseks
1tl kaneeli
Kaunistamiseks tuhksuhkrut
Haki õunad väikesteks tükkideks ja sega kaneeliga. Leota kuivatatud puuvilju umbes 20 minutit konjakis. Määri filotaigna iga leht ükshaaval sulvõiga ja aseta ükteise peale (leihttainas rulli õhukeseks nelinurgaks ning määri pealt sulavõiga).
Kata taigen õuna ja puuviljaseguga ning rulli kokku, et tuleks nagu rullbiskviit. Määri pealt munaga ning küpseta 180C ellkuumutatud ahjus umbes 30-40 minutit. Serveerimisel raputa peale tuhksuhkrut, juurde võid pakkuda vaniljekastet või jäätist.
Mõnusate kohtumisteni!
Evelin
Pika tänava kodust