Foto: Panthermedia/Scanpix
Retseptid
24. oktoober 2018, 09:49

10 soojendavat suppi

Olukorras, kus meie poole on teel terve hulk geograafilisest iseärasusest tulenevaid ilmastikunähtusi, nagu külm vihm ja lörts, on enam kui paslik meenutada, et üks mõnus soe ja maitsekas supp mõjub hästi nii kehale kui ka vaimule (pluss rahakotile). Toidutare vaatas üle oma parimad supiretseptid ning viis väga head põhjust, miks supp on kulinaarses mõttes inimkonna üks parimaid sõpru.

1. Supp on odav. Puljongit ei pea tänapäeval enam ise keetma, selle saab poest osta liitrikaupa või pulbrina. Me küll soovitame eelistada valmiskeedetud naturaalseid puljongeid või nende konsentraate. Pulbrilistest puljongitest tuleks valida need, mis ei sisalda ohtralt säilitus- ega maitsetugevdusaineid.
2. Supp aitab hoida kalorid kontrolli all. Kuna supp on vedelikurikas, on oht üle süüa väiksem. Rõhu suppi koostades kindlasti hooajalistele köögiviljadele ning mõnusatele ürtidele.
3. Supp valmib väga kiirelt, kui kasutad valmispulongeid ja külmutatud koostisaineid. Kuigi gastronoomid ütlevad, et maitse huvides tuleks aedviljad võimalikult värskelt enne toitu lisamist tükeldada, ei tasu külmutatud segusid peljata.  Tänapäeval külmutatakse need kiiresti peale korjamist, mistõttu vitamiinid ja maitsed on kenasti tallel. Korjatakse aga külmutamisele minevad aedviljad enamasti oma küpsuse tipphetkel. Seda teavet muuhulgas kinnitavad ka tippkokad nagu Jamie Oliver.
4. Supp võib olla väga maitsev. Ekspermenteeri julgelt meelepäraste maitseainetega, näiteks lisa aedviljasupile psiut tüümiani. Lisaks ära pelga tuunida oma leent oma lemmik-salsa või muu terava kastmega. Lihtne aedvilja-frikadellisupp saab tilgakese magusa tšillikastmega hoopis eksootilisema meki. Nipp! Lisa kaste oma taldrikusse - nii saavad teravast mitte lugupidavad pereliikmed, nagu näiteks lapsed ikka oma traditsioonilise supikese kätte.
5. Supp aitab reguleerida keha vedelikuvajadust ning täidab kõhtu. Tänapäeva täiskasvanud inimesed tarbivad liiga vähe vedelikku. Paljud meie niiöelda halva enesetunde tunnused nagu kohatine pearinglus ja - valu on tegelikkuses signaalid vedelikupuudusest. Inimene vajab keskmiselt 28-35 milliliitrit vett iga oma kilogrammi kohta. Näiteks 60 kilogrammi kaaluv inimene vajab päevas umbes 2,4 liitrit vett. See aga sõltub omakorda veel koormusest ja kliimast.