Toiduuudised
6. oktoober 2018, 12:04

Tulevikus pruulitakse liha nagu õlut

Kui Saamuel Pliuhkam sundis populaarses multikas oma armast notsut jalga kopeerima, et saada kõrtsi seakoote, naersime kõik. 21 aastat edasi on see huumor reaalsus – loomalt võetakse tüvirakud, need pannakse taimsete komponentide toel kasvama ning tulemuseks pole mitte ainult täpselt samasugune liha, vaid ka vähesema kolesterooli ja rasvasisaldusega – kui vaja.

Ei see pole muinasjutt. Ja varsti ka mitte ülikallis, selgitas Washington DC´s baseeruva Hea Toidu Instituudi (The Good Food Institute) rahvusvaheliste suhete juht Nicole Rawling laupäeval Tallinnas peetud toidukonverentsil „Food Innovation Summit“.
Rawlingu sõnul on tegemist tulevikulahendusega, mis aitaks säästa miljonite loomade elu ning toota palju odavat toitu. Liha jääb tema sõnul inimestele ka tulevikus oluliseks, mistõttu on otsetarbekas leida selle tootmiseks jätkusuutlikke, loomi ja inimesi ning keskkonda väärtustavaid lahendusi. Hea Toidu Instituut koondab endas teadlasi ja lobiste, kelle eesmärk on arendada ja tutvustada endasõnutsi puhast liha, mis kasvatatakse laboratooriumis ning mis maitseb sama hästi nagu tavaline liha, kuid ei eelda tapmist. Nimetus puhas liha tähendabki nn katseklaasiliha, rõhutades selle puhtust ja jätkusuutlikkust.
Kuidas see liha kasvatamisprotsess võiks välja näha? „Kujutage ette, see on nagu pruulimiskoda,“ seletab Nicole Rawling sajakonnale kokkutulnule. „Selline, nagu teil Tallinnas nii palju on – kõndisin eile mööda linna ringi ja nägin neid mitmeid. Selle asemel, et pruulimisvaadis valmistada õlut, teete seal biomaterjalist liha, millega saab teenida raha.“
Praegu on sellisel moel kasvatatud (või siis toodetud, kuidas kellelegi meeldib) looma-, sea-, pardi ja kanaliha. „Ma olen neid maitsenud  - jah, see on naljakas, kui pole loomi söönud 35 aastat. See on täpselt samasugune nagu pärisliha kuni viimase kiuni välja. Tegemist on toiduinnovatsiooni eesliiniga.“
Rawling rõhutab, et lihakasvatus loomi tapmata on hea äri, mida teha. „Ma usun, et paljud teist tahaks selles osaleda.“
Hetkel on selisel moel liha kasvatamine kallis, ent Rawling loodab siin innovatsiooni peale. „Keegi kindlasti leiab viisi, kuidas seda odavamalt teha.“
„Me usume, et lihatoodete turg läheb langusesse. Eriti kui asendusliha on maitsev ja odavam, siis turg nihkub nende poole,“ lausub ta veendunult. „Usun, et oleme murdepunktis. Asjad hakkavad peatselt väga kiiresti muutuma. Euroopas tutvustatakse 40 protsenti maailma uutest vegantoodetest – see näitab, et nõudlus on siin selliste asjade järgi tugev.“
Ent kas see niinimetatud puhas liha on ikka vegan? See on ikkagi tüvirakkudest kasvatatud, kerkib küsimus saalist. „Mulle ei loe, et veganid ei söö seda,“ seletab Nicole Rawling väga rahulikult, vaat et teatud õrnusega hääles. „Neid me ei pea silmas. Mina ei sööks, tervislikel põhjustel, aga peale selle poleks mul mingeid probleeme seda liha söögiks tarvitada.“
Rawlingu sõnul kõige olulsiem eesmärk ikkagi loomade tapmise lõpetamine ja inimeste efektiivsem toitmine. „Ma usun, et kui see toode on turul, lõpetavad inimesed loomade tapmise.“
Lisaks saab liha muuta tervislikumaks, osutab Rawling „Tavaküsimus on näiteks kolesterool – usutakse, et seda saab puhtas lihas muuta. Saab teha nii, et seal oleks vähem kolesterooli.“
Antibiootikumivaba liha
Hollandi ettevõte Mosa Meat tootis maailma esimese lihaburgeri looma tapmata. Ettevõtte strateegia ja kommunikatsoonisakonna juht Sarah Lucas lausus konverenstil, et laboratoorsetes tingimustes kasvatatud lihal on tavaliha ees mitmeid eeliseid.
Lihatootmine tiheasustusega kohas tingib loomadele antibiootikumide manustamise, mille tulemuseks on kasvavav residentsus antibiootikumitele ja superbakterite teke, hoiatas Lucas. Kuna nn puhast liha liha kasvatavatakse steriilses tingimustes, pole antibiootikume vajagi.
„See pole moraalne küsimus vaid praktiline,“ nendib ta. „Kui vaatame tulevikku, siis näiteks aastaks 2050 näeme pidevat rahvaarvu tõusu. Meil aga pole aga piisavalt maad ega vett et rahuldada kasvavavat lihatööstuse nõudeid.“
Lisaks tuleks Lucase sõnul silmas pidada, et traditsiooniline karjakasvatus on väga ebaefektiivne „Vaid 25 protsenti söödast muutub eluskarja puhul toodanguks ehk lihaks. Ülejäänud läheb kaotsi.“
Aga miks mitte muutuda taimetoitlaseks? „Oo jaa, see oleks parim stsenaarium ja viis elamiseks,“ puhkeb Lucas naerma. „Probleem on aga selles, et käitumismustrite muutmine on keeruline, toiduharjumused on väga individuaalsed. Euroopas on küll kasvamas taimetoitu eelistajate või veganite osakaal, ent lihasööjat hulk rahvastikust on ikkagi oluline. On inimesi, kes ei soovi iial hakata vaid taimedest toituma.“
Lucas rõhutab, et liha kasvatamine üritatakse teha võimalikult leebelt, „Koeproov võetakse näiteks veiselt loomarsti poolt kasutades valuvaigisteid, et loomale mitte stressi teki tada.“ Lihaskiust eristatakse tüvirakk, mis omakorda ergutatakse jagunema ja kasvama.
Ent kui kaua need loomalt võetud rakud elavad? Kas nende arvet saab liha igavesti toota? Me ei tea veel vastuseid nendele küsimustele, nendib Nicole Rawling. Ent ta usub, et taoline liha on turul viie aasta jooksul. Seleks ajaks langeb  astronoomiliselt ka taolise liha hind.
2013 oli maailma esimesekatskelaasis kasvatatud  burgerihind 330 000 dollarit. 2020 peaks olema 11 dollarit, usub Sarah Lucas. „Arvavasti 2020 tuleb turule gurmeetoodang, kus burger on kallim. Madalama hinna puha liha jõuab arvavasti turule umbes 10 aasta pärast.“ Vahepeal tuleb muuta toodang ka Euroopa Liidu seadustele ning turvasertifikaatidele vastavaks.
Ent kas toodetud lihal on tarbijaid? „Kui inimesed ei söö seda, on meil probleem,“ nendib Lucas. „Paljude inimeste esmane reaktsioon on see, et see pole loomulik. See on mõistetav, see oli ka minu esimene arusaam. Ent kui inimestele selgitada ja nad poovisid seda, siis nende arvamus muutus. Uuringu järgi oleks 68 protsenti nõus seda proovima.“
Eestlased söövad liiga palju liha
Eestlased söövad kolm korda rohkem liha kui meie toitumisteadlased soovitavad, nendib toitumisnõustaja Tuuli Taimre. „Lihasöömine on viimase viie aastaga tõusnud 15 protsenti.“ Tema sõnul on põhjus ka asjalus, et me armaste liialt läänelikku menüüvalikut ning lohutada end toiduga.
Toidu- ja fermentatsioonitehnoloogia arenduskeskuse taimseid tooteid välja arendava töögrupi juht Mari-Liis Tammik loodab, et inimeste teadlikkus taimsest toorainst tõuseb koos toodete arenguga. Tema sõnul käib töö selle nimel, kuidas leida parimaid viise, mis kõrvaldaksid taimse toodangu probleem nagu spetsiifiline lõhn või halb tekstuur.
Seda aga pole võimalik öelda, millisest taimsest materjalist tulevad parimad tooted, nentis Tammik. “Igal materjalil on omad plussid ja miinused. Pole nii, et on üks imeline baas. Tore oleks katsetada rohkem baasina vetikaid ja erinevaid seeni, näiteks pärmi. Loodan, et Eesti talumehed hakkavad rohkem soja kasvatama, see avaks uurimistööks uued põnevad sfäärid.”