Kõrvitsa sünnimaaks peetakse Mehhikot ja tema tagasihoidlikuks vanuseks umbkaudu 9000 aastat. Euroopas hakati kõrvitsat kasvatama 16. sajandil.
Ameerikas kasvavates kõrvitsatest läheb tänapäeval koguni 90% halloweeni-atribuutika meisterdamiseks. Õnneks on Eestis selline kõrvitsa kasutusviis kaduvväike. Pigem süüakse ja säilitatakse.
Kõrvitsa toiteväärtus sarnaneb lillkapsaga. Kõrvitsat kasutatakse tihti dieettoitlustamises, sest ta on kergesti seeduv. Kõrvitsa sorte on väga palju. Nad erinevad valmimisaja, viljade kuju ja suuruse ning koore ja viljaliha värvuse poolest. Kollaseviljalistel sortidel on viljaliha tihedam ja aromaatsem kui roheliseviljalistel sortidel.
Kõrvitsast saab valmistada mitmesuguseid toite nagu teistestki köögiviljadest. Koori kõrvits, eelmalda pehme sisemine kude koos seemnetega ja lõika kuubikuteks või viiluta.
Kuivas ja jahedas võivad kõrvitsa viljad säilida ka järgmise suveni.
Arvatavasti pole just vähe neid Eestimaa kodusid, kus head kõrvitsa-aastat hakatakse juba ülistamise asemel kiruma. Asjata! Kõrvist on tõeline põhjala päike, millest annab teha palju toredaid hoidiseid, kasvõi algavaks pühadehooajaks kingituseks ning loomulikult ka iseendale rõõmuks.
Kommentaarid (0)