Toiduuudised

MIDA SÖÖD SINA? Ebatervislik hommikusöök pidurdab nelja päevaga aju töö (1)

Toimetas Manona Paris, 2. juuli 2019, 13:42
Foto: Panthermedia/Scanpix
Kas ka sina usud, et hulk peekonit, sarvesai ning magus koorene kohvijook on hommikusöögina ok? Mõtle veel - hommikusöögiks manustatud rasvane ning suhkrurikas toit võib juba nelja päeva jooksul oluliselt halvendada aju tööd, selgub uuest uuringust. 

Kuigi hommikusööki peetakse päeva tähtsaimaks söögikorraks ja mitmed toitumisnõustajad leiavad, et kui üldse rasva- ja suhkrurikkaid toite nautida, siis hommikul, on uuemad uuringud tõestanud, et pidev patustamine on hommikuti väga kurjast.


Macquarie ülikoolis Sydneys läbi viidud uuring näitas, et kõrge rasva- ja suhkrusisaldusega toit tingis juba nelja päeva pärast katsealuste ajutegevuses muudatusi. Uuringus osalejad, kes sõid võrreldes testgrupiga ebatervislikumat hommikusööki, täpsemalt grillitud võileiba ja supermagusat šokolaadijooki, olid mälu ja õppimisvõimet hindavates testides märksa kehvemad.


Uuringu läbiviiljad oletavad, et põhjuseks on ebatervisliku toidu tingitud veresuhkru äkiline tõus, mis võib mõjutada mälu ning keskkonna tunnetamise protsesse.

Puss One  ajakirjas avaldatud uuringus selgus veel, et rasvast ja suhkrurikast hommikusööki tarbinutel oli raskem teha vahet näljal ning täiskõhutundel. Põhjuseks on asjaolu, et veresuhkrut kontrolliv osa ajust ehk hipokampus haldab ka söögiisu.

Oxfordi ülikoolis Inglismaal tehtud uuring sai samalaadsed tulemused, avaldas The American Journal of Clinical Nutrition.

Seal sõi grupp katsealuseid viie päeva jooksul ebatervislikku, ehk kõrge rasvasisaldusega toitu. Ka nende tähelepanuvõime ja mälu halvenes võrreldes testgrupiga, kes tarbisid tervislikumat toitu.

Ebatervislikult toitujate menüü koosnes 70 protsendi ulatuses rasvadest, neli oli jäetud süsivesikutele ning  26 proteiinile. Tervislikult toitujad tarbisid 50 protsenti süsivesikuid, 24 rasva, ja 26 proteiini.

Lisaks halvenenud mälule näitasid põhjalikud veretestid, et ebatervislikult toitujate veres ringles  märksa enam rasva kui tervislikult toitujatel – suisa 44 protsendi võrra enam.

Kõrgenenud vererasva ehk kolesteroolitase veres aga põhjustab veresoonte lupjumist ja haigestumist südame-veresoonkonna haigustesse. Veresoonte lupjumine ehk ateroskleroos põhjustab südame pärgarterite-, aju- ja teisi veresoonkonnahaigusi. Ateroskleroos on maailmas levinuim tõbi ja surma põhjustajaist esikohal.