Globaalne skandaal: Kookosrasv – mürk või ikkagi mitte?

Kookosrasva kaitsvad teadlased nendivad Daily Maili vahendusel, et kuigi kookose puhul pole kindlasti tegu mingisuguse imetoiduga, pole tegemist ka mürgiga. Just nii väitis augustis Saksamaal esindusliku auditooriumi ees esinenud Harvardi arstiteaduste professor, dr Karen Michels.
Suurbritannia kardioloog Aseem Malhotra, kes seisab liikumise Action on Sugar ehk vastusamm suhkrule taga, on tuntud küllastunud rasvade pooldaja. Liikumine usub, et liialt rasvu demoniseerides on lääne ühiskond rasvumistõbe takistamise asemel vaid hoogustanud, kuna rasvade koha on võtnud erinevad süsivesikud. See aga olevatki tinginud elanikkonna kiire kaalutõusu ning ebatervislike eluviiside leviku.
Malhotra sõnul peaks Michels avalikkuselt vabandust paluma ning valeinfo ümber lükkama. Eriti ärritab meest väide, nagu oleks kookosrasv tervisele veelgi kahjulikum kui searasv. Tema sõnul asetavad Michelsi sõnad maineka Harvardi ülikooli halba varju.
Küllastunud rasvad on aastaid olnud üks peamisi patuoinaid, kui teemaks on südameveresoonkonna haiguseid ning artereid ummistavat kolesterooli põhjustavad eluviisid. Samas on viimastel aastatel tehtud uuringuid, et teatud rasvade mõõdukas tarbimine suurendab hea kolesterooli osakaalu, mis omakorda kaitseb veresooni.
Dr Malhotra viitab ka eelmisel aastal Cambridge ülikoolis tehtud uuringule, mille kohaselt kookosrasv tõstab oluliselt hea kolesterooli taset.
Kolmele katsealuste grupile anti iga päev vastavalt 50 grammi kookosõli, oliivõli ja rasva. Nelja nädala möödudes selgus, et kookosõli tarbinute grupis halva kolesterooli sisaldus ei tõusnud, küll aga hea kolesterooli oma – võrreldes teistega suisa 15 protsenti. Õli ja või grupis tõusis hea kolesterooli tase mõlemis viie protsendi võrra. Halva kolesteroolis sisaldus jäi ka oliivõli grupis samaks, võid tarbinute seas leidis aset viieprotsendiline tõus.