Foto: Panthermedia/Scanpix
Retseptid
15. juuli 2018, 17:59

Vive la France

Viimaks ometi said prantslased Venemaal võidu - jalgpalli MMi kuldse gloobuse, ühe ihaldatumatest sporditrofeedest. Hea ettekääne visata pilk prantsuse köögile ja selle šedöövritele!

Prantsuse köök on põhjusega saanud hea maitse sümboliks. Tüümian, rosmariin segamini koore ausa maiguga, palju mereande ja muidu head ja paremat - Gallia gastronoomia on suur ja lai. Siin on mõningad meie retseptivaramu tähed sellelt maalt!
Nagu on kirjas Toidutare prantsuse köögi sektsiooni all:
Prantsuse köök on ülemaailmse kuulsuse saavutanud oma tõeliselt peenemaitseliste, hoolikalt valmistatud ning kaunilt serveeritud toitudega.
Toiduainete kõige hinnatavamaks omaduseks peetakse maitsvust, seetõttu kasvatatakse ja aretatakse parima kvaliteediga aedviljasorte, oliivipuid ja seeni- shampinjonikasvatus on väga levinud. Soodsam kliima ja viljaka maapinna tõttu on põllumajandus, puuvilja ja viinamarjakasvatus ning karjapidamine väga mitmekesine, liikide- ja sortide rohke.
Toite valmistatakse nii, et toiduainete algsed omadused ja toiteväärtus maksimaalselt säilivad. Rikkalikult süüakse toorsalateid, aedviljatoitude valik on väga lai. Maitseained lisatakse mõõdukalt, kuid sellises valikus, nagu toiduainete enda maitse esiletõstmiseks paremini sobib. Äärmiselt mitmekesine on kastmete koostis. Pole ime, et prantsuse köök on väga suurel määral mõjustanud Euroopa toitlustamist ja paljud ülituntud toidunimetused pärinevad prantsuse keelest. Muide, prantsuse toidud kannavad tihti päritolu-maakoha, esmaselt valmistanud koka või seda toitu eelistanud inimese nime.
Toite serveeritakse väga kaunilt, kuigi lihtsalt. Soojade toitude jaoks vaagnad kuumendatakse. Toidud asetatakse nii, et selgelt on näha, millistest toiduainetest need koosnevad. Toiduained ei segata palju, vaid kasutatakse eri liikidena. Piima ja koort tarvitatakse ainult rõõsalt.
Prantsusmaal on päevas kaks tähtsamat söögikorda: kell ½1-2 antav eine (déjeuner) ja kell 5-8 lõuna (diner).
Eine koosneb järgmistest toitudest:
Väikesed külmad eeltoidud (hors d´oeuvres)- võileivakesed, salatid, marineeritud kala, täidetud aedvili vm., tavaliselt 3-4 liiki. Sageli antakse lauale igale inimesele eraldi asetatud toidurühmakesena.
Munatoit- omelett, munad vormikestes, keedetud munad kastmes.
Kalatoit- väikeste tükkidena keedetud või praetud, kastmes vm.
Soe või külm lihatoit (entrée) vastava kastmega.
Aedviljatoit (légume)- soojad herned, aedoad, lillkapsas, artisokk. Võib olla üleküpsetatud (gratin).
Salat (season)- enamasti lehtsalat, mille liike kasvatatakse palju. Kastmeks enamasti oliivõli sidrunimahlaga.
Juust (inglise toidusedelis antakse see pärast magustoitu).
Magustoit (entremets) - tort, kook, puding, suflee või vorm.
Puuvili (dessert)- kirsid, banaanid, viinamarjad või kompott.
Kohv.
Lõunasöögil on välja kujunend järgmine toidusedel:
Puljong (consommé) või püreesupp (potage) lisanditega.
Kala keedetult või praetult, kartulite ja sobiva kastmega.
Liha- enamasti suurem praad või lind aedvilja ja kastmega.
Aedviljatoit- keedetud, praetud, hautatult, vorm.
Salat värsketest toorestest leht- või juurviljadest. Palju kasutatakse sellerit lehevarte või juurtena.
Juust- kamambäär, rokfoor, parmesan jt.
Magustoit
Puuvili
Kohv
Nagu näha on prantsuse toidusedel veidi erinev meie tavadest: salat ja aedvili antakse omaette toiduna, mitte soojade liha- ja kalatoitude kõrvale. Menüüst võib mõne toidu välja jätta, kuid järjekorda ei muudeta.
Taignatoodetest on eelistatud leht-, biskviit-, ja keedetud (tuuletasku) taignad. Neist valmistatakse rohkesti soolaseid ja magusaid tooteid.