5 nippi, kuidas üleöö tervislikumalt sööma hakata

Muutused tervisliku eluviisi suunas pole kerged, ent me saame iga päev astuda selles suunas ühe kukesammu. Võib ju arvata, et see ei tähenda midagi, ent teatud aja möödudes on juba oluline maa parema olemuse suunas maha käidud.
Kellelegi ei meeldi teha liiga järske pöördeid. Otsustades, et esmaspäevast hakkan sööma vaid kolmandiku senisest päevasest kaloraažist, taimselt ja ökolt võib olla ju sotsiaalmeedia seinal laikidesajus ilus vaadata, ent tegelikkuses on see vaat et võimatu saavutada. Lisaks ka tervist kahjustav, sest miski ei põhjusta rohkems tressi, kui järsk muutus, isegi kui me soovime neid muutusi kogu hingega.
Toome mõned leebed sammud, kuidas oma elu tervislikumaks ja lahjemaks viia.
1. Vaata mida sa jood ning kas sa üldse jood piisavalt?
Inimene vajab päevas umbes 2,2–2,8 liitrit vett, millest  toiduga saab  ligikaudu 1,9–2,4 liitrit. Mida vanemaks inimene saab, seda rohkem ajab tema keha sassi nälja- ja janusignaalid. Ehk sageli kui sooviksime midagi süüa, on meil tegelikult janu. Teadlaste sõnul võib sageli olla meeletu näljatunde ja nõrkuse põhjuseks vedelikuvaegusest tekkinud letargia.
Parim janujook on puhas vesi. Eestis võib enamikus kohtades tarbida julgelt kraanivett. Kohe kindlasti tuleks vältida janu kustutamiseks mahlade ja piima(toodete) joomist, kuna need lähevad tegelikult kirja toiduna.
Alkohoolsed joogid nagu õlu on samamoodi taunitud, kuna tegelikuses alkohol viib kehast vett välja, lisaks põhjustab joovet. Januks juues tuleks piirduda vaid ühe väikese pudeli õllega, sest suurem kogus sisaldab enam alkoholi ning mõjub diureetikumina.
Toitumiseksperdid suisa soovitavad puuviljademahlade joomise asemel süüa puuvilja ennast. Ehk näiteks kui oled harjunud hommikut alustama apelsinimahlaga, siis on terve apelsini ärasöömine kasulikum, kuna saad rohkem kasulikke ühendeid ja kiudaineid.
Kui joomine ei kipu meeles püsima, tee endale pöidlareegel – enne igat näksi joo ära klaas vett. Kui nälg on 15 minutit hiljem alles, on kõht ka tegelikult tühi.
2. Millised on sinu portsjonite suurused?
Kas mäletad millistelt taldrikutelt söödi sinu lapsepõlves sooja toitu, näiteks praadi? Kui need taldrikud on sul veel alles, otsi nad üles. Nüüd mine oma kapi juurtde ja võta kätte oma praegu kasutatav praetaldrik. Või meenuta hiigelsuuri taldrikuid oma kohalikus sööklas?
Maailmas on juba tehtud uuringuid, mille tulemuste kohaselt on suuremad taldrikud ja joogianumad osaliselt süüdi kasvavad ülekaalulisuse epideemias. Nimelt on tehtud uuringutega kindlas, et arusaam portsjonist on drastiliselt muutunud – see, mis 20 aastat tagasi oli normaalne, moodustab praegu sageli vaid vaid poole.
Näiteks – soovituslik üks lihapala üheks toidukorraks on kaardipaki või peopesa suuruna. Enamasti aga on taldrikul kaks või kolm sellist palakest.
Ehk – hakka sööma võileivataldrikutelt. Portsud tunduvad suuremad ja täiskõhutunne saabub kiiremini, sest me sööme ka silmadega.
3. Otsi kiudaineid
Ürita võimalikult palju lülitada oma menüüsse toite , mis on kiudaineterikkad. Eelista seetõttu alati täisteratooreid. Asenda, nagu soovitatud, mahlad puu- või juurviljadega, millest seda pressitakse.
Hea idee on alati hommikut alustada millegi koredakoelise, näiteks kaerahelvestest tehtud müsliga. See paneb seedimise mühinal tööle, mis omakorda on parema enesetunde oluline pant.
Vahelepõikena: Kui müsli ei meeldi, siis söö päeva alustuseks näiteks muna, mis on oma kõrge omastumisvõime tõttu üks väga kasulik toiduaine. Tee omaletti, pošeeri, prae tilga õliga – mune saab valmistada mitmele ri viisil. Ole vaid ettevaatlik lisadega – peekon ei pea alati munaga paaris olema.
4. Väldi lisatud suhkruid
Magus ei pea elust ära kaduma, ent seda tuleks vältida. Suhkur oli veel meie vanaemade nooruse ajal kallis maiustus, mida sai vaid näpuotsaga laupäeva õhtul. Meil aga on suhkur pea igas valmistoote retseptis olulisel kohal, alates tomatikastmest lõpetades marineeritud heeringaga
Õpi magusat kärpima - joo kohvi või teed mõrudalt või vähenda suhkrusisaldust poole võrra. Üks nipp on panna jookidesse magustajaks mett, ent ka siin tuleks koguseid kontrollida.  Vähenda retseptides suhkrusisisaldust kolmandiku võrra.
Otsi maiustamisele tervislikumaid alternatiive – suvisel ajal on seda eriti tore teha hooajaliste marjade ja puuviljadega.
5. Väldi valmistoitu ja poolfabrikaate
Ise söögi tegemine ei pruugi üldse olla keeruline ega aeganõudev. Ent see on kohe kindlasti säästlik nii kalorite kui ka tervise kohapealt. Ka meil Toidutares on hulganiselt retsepte, mille abil teha kiiresti ja maitsvalt igapäevaselt süüa, ilma et selleks peaks omama eriti uhkeid ja kulukaid koostisosasid.
Kuidas rohkem ise süüa teha? Tee vabal päeval mitu asja valmis ja külmuta – nädala sees tänad ise end selle eest ja pereliikmed kuldavad üle. Hautamine on tore kokkamismoodus, mis kenasti aega kokku hoiab.  Õpi tegema ühe roa jääkidest järgmisi – näiteks küpsekana kontidest ja lihajääkidest järgmisel päeva kanasuppi.
Õpi ka võtma toitu tööle või reisile kaasa. See hoiab kokku nii raha kui ka närvikulu, kui taas pole kohalikus töölissööklas või teeäärses tanklas tervislikku toiduvalikut.