Foto: Stockfood
Toiduuudised
2. aprill 2018, 05:00

Üdini kasulik avokaado

Avokaadot nimetatakse tihti ka supertoiduks. Küpsenud vili on mahlane ja maitsev ning toitaineterikas. Avokaados on palju kehale kasulikke õlisid, head kolesterooli ja vitamiine (K, E, B ja C). Samuti sisaldab vili palju häid antioksüdante.


Kust avokaado pärit on?
Avokaado on pärit Mehhikost. Avokaadopuu armastab sooja kliimat, mistõttu kasvatatakse seda vilja ka Kagu--Aasias, Austraalias ja Hiinas. Avokaado nimi pärineb väidetavalt hispaania keelest. Paljudes kultuurides on sel viljal nimi, mis otsetõlkes tähendab «alligaatori pirni».
Kuidas toores avokaado küpseks saada?
Kaupluses avokaadosid valides on need valdavalt kõvad ja veel toored. Koju tuues jäta avokaado mõneks päevaks toatemperatuurile. Lõika vili lahti alles siis, kui see on näpuga katsudes tuntavalt pehme ja vetruv. Kui soovid küpsemisprotsessi kiirendada, pane avokaadod koos õunte ja banaanidega paberkotti – nii küpsevad viljad kiiremini. Kõige kärmem variant on osta poest avokaadosid, mille pakendil on kirjas «ready to eat». Seejuures on miinuseks, et need on kallid ja mõnel juhul poes juba üleküpsenud.
Kuidas avokaadot toiduks ette valmistada?
Lõika pestud vili pikuti, keskel asuva seemne ümbert pooleks. Kui kaks poolt on eraldunud, eemalda seeme ja asu koore seest lusikaga viljaliha uuristama. Arvesta, et avokaado kaotab hapnikuga reageerides 30 minuti möödudes oma kauni roheka välimuse ja muutub pruunikaks. Vajadusel aitab seda ära hoida avokaadole sidruni- või laimimahla lisamine.
Kas sa seda teadsid?
Eestiski on võimalik avokaadoseemnest taime kasvatada, kuid viljade valmimiseks on meie kliima taimele ebasobiv. Sellegipoolest on põnev jälgida, kuidas avokaadotaim aknalaual kasvab – proovi järele!