Panen aga põsepuna palgeile ...

Võiks arvata, et kibuvits ja õun on nagu öö ja päev. Kui õunu kuhjub poolest augustist alates justkui iseenesest igasse suuremasse nõusse aina juurde, siis kibuvitsamarjadega on teisiti. Pärast suuremate kriimudega õnnistamist ja põõsastes müttamist on nende puhastamine ka ikka päris tüütu. Aga kui hea maitse suus, pole karta, et entusiasm nii kergesti üle läheks. Olgu selle vaevaga kah siis kus seda ja teist, igal juhul väidan ma, et kibuvits ja õun klapivad hoopis nagu särk ja püksid. Need kaks saavad sügisel alati kokku, et kookide ja mooside maitsevarjundeid veelgi säravamaks muuta.