Taevalikud aeglaselt röstitud tomatidFoto: Merilin Truusa
Taimetoidu retseptid
27. august 2008, 07:15

Taevalikud aeglaselt röstitud tomatid

Selliselt valmistatud tomatid säilivad kuulu järgi edukalt ka portsjonite kaupa sügavkülmas, aga karta on, et oma headuses enamik neist sinna lihtsalt ei jõua. Röstitud tomatid on mõnusalt intensiivsed ja ürdid tulevad maitsele ainult kasuks. Kasutusvõimalustele seab piiri ilmselt ainult kujutlusvõime. Röstitud tomat peaks sobima pea igasse retsepti, mis tomatit vajab. Keele viib alla. Kuna röstimisprotsess on pikk, siis on on mõttekas ahju mahutavus maksimaalselt ära kasutada ja röstida korraga võimalikult palju tomateid.

Koostisosad
Lihatomatid
Kuivatatud ürdid (tüümian, basiilik, pune jne)
Oliiviõli
Pipar
Sool

Valmistamine
Lõika enam-vähem ühesuurused lihatomatid pikuti pooleks, suuremad neljaks. Määri ahjuvorm(id) oliiviõliga ja lülita ahi 100 kraadi peale sooja. Madala äärega küpsetusplaat ei pruugi sobida - tomatitest tuleb alguses üsna palju mahla. Sega tomatipoolikud ürtide, soola, pipra ja vähese oliiviõliga ning lao lõikepooled allpool vormidesse. Tõsta vormid ahju ja rösti peale 4.-5. tundi iga tunni tagant kontrollides 6-12 tundi olenevalt tomatite suurusest. Minul kulus sel korral 7 tundi, tomatid olid üsna väikesed.
Mõne esimese tunniga muutuvad tomatite koored kortsuliseks ja nad hakkavad mahla välja ajama. Seejärel "kahanevad" tomatid lõpuks kuni poole võrra ja mahla jääb vähemaks, lõikepool hakkab keemise asemel küpsema. Ahjust välja võtma peaks tomatid siis, kui nad on "kahanenud", läbinisti küpsed, ei ole enam liiga märjad ega ole veel hakanud liigselt kuivama. Ju on siinkohal oluline kogemus - koor võib kõrbenud olla, aga mujal on see liiast. Jäta tomatid veidi jahtuma ja eemalda koor leigetelt tomatitelt. See tuleb tõmmates vaevata maha. Kasuta kohe, hoia kuni nädal külmikus või paki koos mahlaga külmutuskottisesse ja säilita sügavkülmas. Säilita tervelt või püreeri. Visuaalselt kõige ilusamad jäävad punased tomatid. Oranžid muutuvad üsna kahvatuks ja kollased üsna ükskõikselt halliks. Aga maitse sellest ei muutu.

Allikas: toidublogi "Pisike ja Pisut Segi"