Kalatoitude retseptid

KALALE / Marseille’ kalameeste klassika bouillabaisse ehk prantslase mõjutused Pajuvärava köögis 

Heidi Hanso, 16. jaanuar 2019, 21:29

Heidi Hanso jätkab järgmise võrratu retseptiga. Sedapuhku käis üks prantslane tal Eestis külas ja nobeda inimesena jõudis ta ka ise ookeani äärde vastuvisiidile, seal maal aga süüakse teatavasti kõiksugu huvitavaid elukaid, kaladest rääkimata.

Elu teeb maru kummalisi asju ja et jõuda tänase, kindlasti minu seni kõige keerukama retseptini, pean teile rääkima loo ühest Prantsuse rändurist, kes oktoobris kolmeks nädalaks minu juurde Pajuvärava tallu elama sattus. Niisiis. Ühel septembrihommikul helistas mulle tuttav telekolleeg ja rääkis, et omakorda üks tema Soome kolleeg olla kuskil Lapimaa matkarajal kohanud prantslast, kes seal ringi liigub ja tahaks mõne nädala Eesti talus tööd teha ja jalga puhata, enne kui koju, Lõuna-Prantsusmaale Marseille’sse edasi (või tagasi) seikleb. Mõtlesin vast murdosa sekundi ja olin nõus: olin suutnud seenekorjamisetuhinas selga vigastada ja vähemasti kuuks oli igasugune suurem füüsiline töö välistatud. Jess, keegi lõhub puud ära ja viib kuuri, mõtlesin omakasupüüdlikult. Tuligi prantsalne, käed küljes, mõistus peas, avastamisrõõmu ja teotahet täis ja tegi kõikvõimalikke talutöid ja õppis ja uuris igasuguste asjade kohta. Oli harukordselt tore ja vahetu tüüp. Üsna kohe sai selgeks, et olen leidnud endale hea sõbra loodetavasti pikkadeks aastateks, sest ka minul on temalt palju õppida.Kolasime palju mööda Saaremaad, käisime kalal ja tegime kohalikke kalatoite. Minnes oskas ta ahvenat fileerida, kilu puhastada (ja kiluleiva kõrvale pitsi viina juua), lesta rookida, ahvenat suitsutada jne, jne, jne. Mullu detsembris läksin aga talle vastu külla. Marseille’sse, imeilusasse Lõuna-Prantsusmaa rannikulinna, mis vähemasti sama legendaarne, kui Pariis ja vähemasti samasugune kalatoitude meka nagu Saaremaa. Benjamin rääkis kohalikust kaluritoidust, lihtsast ja maitsvast kodutoidust, mida sealkandis palju tehakse. Otsustasin selle kodus järele proovida, sest kui keeruline üks kohalik kaluritoit ikka olla saab. Unustasin seda retsepti plaanides kaks asja: prantslased veedavad suurema aja oma elust köögis ja nad joovad kohutavalt palju veini. Ja kolmas, kõige olulisem asi – nad võtavad toidu tegemiseks aega ja teevad seda suure armastusega. Tõele au andes, ega see toit tegelikult ju keeruline ole, lihtsalt kui Saaremaa kaluritoit on näiteks soolakaladega koos keedetud kartulid (muuseas täiesti imetabane roog ja võimalus kasutada suvest üle jäänud kuivakalatükke), siis Marseille’s on mereande lihtsalt palju rohkem. Ja veini. Ja ürte. Ja juurvilju. Ja molluskeid. Aga tulemus, mu kallid lugejad, on seda enam kui väärt.

Edasi lugemiseks: