Venelaste jõulukombed: taevatähed dikteerivad jõululaupäeva söögikorrad

Kui pärast 1918. aastat vajusid jõulud unustustehõlma tänu nende tähistamise keelule (jättes ainsaks pidustuseks uue aasta), siis viimastel aastatel on õigeusu jõulud taas leidmas laialdasemat tähistamist üle Venemaa. Venelastele seostub päev rõõmustamisega, meenutades Kristuse sündi. Kui katolikke jõule tähistatakse detsembris, siis õigeusu omi teadagi kaks nädalat hiljem, jaanuaris.

Jõululaupäeva söögikorra dikteerisid taevatähed

Jõule ootasid vanasti venelased pikalt ning tegid selleks hoolsasti ka ettevalmistusi. Kodud said suurpuhastuse, ehiti jõulupuud, valmistati toidud peolauale. Jõululaupäeval oli kombeks süüa vaid üks söögikord – õhtusöök. Inimesed hoidusid söömisest selle ajani, kuni esimene täht oli taevas süttinud. Õhtusöögiks pakuti kergeid (taimetoidu) roogasid: pelmeene, suupisteid, köögivilju ja ka kala.

Jõulupühadel 12 rooga laual

Esimesel ja teisel jõulupühal oli laud kaunistatud erilisel viisil – laudlina alla pandi õlgi või heina, mis viitas Kristuse sõimele. Laua alla pandi mõni rauast ese. Laua taga istujad pidid seejärel kõik kordamööda oma jalad sellele asetama. Nii kindlustati endale terve aasta jagu head tervist, sest rauda peeti tugevuse ja jõu sümboliks.
Jõulupühadel oli oluline katta laud 12 erineva toiduga. Nendeks võisid olla: kutja (keedetud nisu), vzvar (kuivatatud puuviljadest kompott), sbiten (kuum magusvürtsikas jook), õunte või kapsaga küpsetatud hani, soolakurkide, tomatite ja salatiga serveeritud külm kana, pirukad, plaadikoogid, vahukoorekreemi ja värvilise glasuuriga kaunistatud tort ning veidi leotatud marjad ja puuviljad.
Pirukaid pakuti ka neile, kes käisid koljadat jooksmas. Vanade jõulude juurde kuulunud jõulusandid käisid naabrite akende taga laulmas koljadkasid, millega sooviti pererahvale jõukust, tervist ja head saaki.

Pidustused koos tantsu ja mängudega

Külla mindi näiteks sepaks riietatuna: üks noortest määris näo tahmaga kokku, võttis tohutu puidust haamri ja hakkas käima majast majja, kaaslasteks teised noormehed, kes olid riietanud vanameesteks. Seda mängu kutsuti kuznetsiks (sepp).
Sepp pakkus noortele neidudele, et muudab nad üleöö nooremaks. Enamasti tüdrukud keeldusid, mispeale näitas sepp, et ta ei tee nalja – temaga koos olnud vanameestest said taas kenad noormehed. See tõestas tüdrukutele sepa maagilisi võimeid, mille järel jagas mees neidudele kingitusi. Kingituse saamiseks oli vaja seppa suudelda – nii määrisid ka tüdrukud endid tahmaga kokku. Selline tegevus pakkus palju lõbu ning maandas paratamatult raske eluga kaasas käivaid pingeid.

Ennustused sulatatud vahaga

Kõige populaarsemaks tegevuseks oli jõulude ajal ennustamine. Peamiselt tegid seda noored tüdrukud, valades vette sulanud vaha või lastes tilkuda seda põleva küünla küljest. Selle põhjal, mis kujusid vaha vees moodustas, ennustati tulevikku: palju väikeseid ümaraid tilkasid viitas raha leidmisele, õunakuju lubas tervislikku ja mõistlikku elu, seenekuju tähendas pikaealisust ja edu ning viinamarjakuju andis alust loota õnne, armastust ja heaolu kodus.

Neid käske tasus järgida
Mõned käsud-keelud on jäänud venelaste jõulukommetesse veel täninigi.

• Enne jõule tuleb kõik laenatud esemed tagastada.
• Jõululaupäeva õhtul peavad kõik pereliikmed kodus olema.
• Pidulauda ei tohi hiljaks jääda, muidu tuleb terve aasta kaugelt kummardada.
• Jõuluajal peab majas põlema elav tuli: pliit, kamin, küünlad.
• 6. ja 7. jaanuaril on vaja vähemalt mõttes andeks paluda kõigi ees, keda oled solvanud. Samuti tuleb andestada kõigile, kes sind on solvanud.

Sbiteni retsept

5 liitrit vett
250 g mett
700 g moosi
1 tl vürtse (kaneel, ingver, nelk, kardemon)
Valmista sbitenit nii:
1. Aja vesi keema, lisa moos ja mesi. Keeda 10 minutit, aeg-ajalt segades.
2. Lisa vürtsid ja keeta veel 10 minutit.
3. Serveeri kuumalt.