need, kes toitu ära viskavad, ei ole vaesed. Või et on siiki vaesed ja kindlustavad oma vaesust ostes toiduaineid andmata endale aru mida nendega peale hakata, kui kohe ära ei söö kõike.
Mina pole vaene. Kõik tooted saavad ostetud nii et ei pea ära viskama. Ainuke hädaline on sai ja leib. Kuna saia poolikuna ei müüa siis paraku ostadki suure. Ja peres saia sööb ainult laps. Saia kuubikuid ikka teeme ja koerale söödame ka sisse aegajalt. Aga säilivusajad nii lühikesed et enne aegub ära kui jõuad tähele panna :)
On olemas ka lahtise kauba letid, kust saab kaks sardelli osta, või lusikatäis hakkilha või ühe räime jne. Leiva saiatooteid leiab väikseid ka, kui ikka liiga palju võib külmkappi panna. Aastas kaks korda käin oma kuivaine kapi ja sahvri läbi vaatan kuupäevad üle. Kui millelgi kuupäev hakkab tiksuma, võtan selle toiduaine ette ja valmistan toitu. Ära viskan midagi tõeliselt harva, üle ühe kuu vast pigem võib-olla kõrbema läinud toitu, mitte vana leiba või külmkapis vanaks läinud tooteid.
Aga seetõttu, et osta saab vaid perekoguseid. Tahsin lõkkel grillida paar vorsti, aga ostma pin 10se paki. Ok, 4 sõin, aga ülejäänud viskason ära. Sama leivaga, ostan rukkipala, sest maitseb, söön 3 viilu, aga järgmine päev on leib kui saepuru ja viskan ära. Nii on enamus askadega, pakendid on liiga suured. Suur kohvikoor on keeratava korgiga, väike ei ole, seega ostan suure, aga pool viskan ära. Jah, üksielamine on luksus.
KOMMENTAARID (21)