Kohv: uus trend on mitte juua, vaid süüa

Kindlasti ei arva lätlane, et trenditeadlikud inimesed loobuvad oma igahommikusest kohvijoomise rutiinist. "Kohvi joomine on iidne traditsioon ja kvaliteetsest kohvijoogist saadud maitseelamusega on raske võistelda. Sageli on tassike kohvi ka hea võimalus kellegagi kohtuda," ütleb Vaitekuns. Samas usub ta, et kui parasjagu pole võimalust kohvikusse põigata, on jälle hea vaikselt pruuni tahvlit nosida.

"Tahvlil puudub kohvijoogile omane tugev lõhn. Sestap saad oma espresso kasvõi keset koosolekut ära süüa," naerab ta. Selle asemel, et lennukis hingehinna eest tops kohvi osta, võid kohvitahvli kodus kotti pista. Tulevikku näeb Vaitekuns söödaval kohvil ka autoroolis. Lisaks sellele, et kofeiinilaks on sul pidevalt käeulatuses olemas ja pole hirmu, et ootamatult pidurdades kuum jook kaela loksuks, kestvat söödavas kohvis oleva kofeiini mõju kuni neli tundi.

"Muidugi on kofeiini mõju inimesele väga personaalne. Kui kohvi juues tõuseb  energiatase juba 15-25 minuti pärast, siis süües on seda tavaliselt tunda alles 45-60 minuti pärast. See, mis kiirelt tõuseb, ka kiirelt langeb, sundides peagi järgmist tassi haarama," tõmbab Raivis siinkohal paralleeli Ameerika mägedega.

Kasulik nii keskonnale kui keskendumisvõimele

Idee kohvitahvlite valmistamiseks tekkis Raivise sõnul kohvikutes töötades ja nähes, millistes meeletutes kogustes kohvipaksu iga päev ära visatakse. "Enamasti moodustavad jäätmed 80% kogu toodetud kohvist. Tahtsime ära kasutada terve kohvimarja, sest keskkond ja jätkusuutlikkus on meie jaoks väga olulised," kinnitab Raivis, et maailma esimene jäätmevaba kohv ongi sündinud. Pealegi tulevat kohvimarja viljaliha kasuks tähelepanu- ja keskendumisvõimele.

Millises suunas liigub kohvikultuur?

Aga ka traditsiooniline kohv muutub Raivise kinnitusel üha paremaks. "Baristad on teadlikumad nii kohvist kui ka klienditeenindusest ning nende kasutuses on üha parem tehnika. Samas on teaduslik lähenemine kohvi kasvatamisele ja töötlemisele endiselt veel lapsekingades. Kuigi farmerite teadmised paranevad ja koos sellega tõuseb ka kohvi kvaliteet, on ruumi kohvikultuuri tõstmiseks veel palju." Aga selleks, et kohvikultuuri tõsta, peaks lätlase sõnul tõstma ka kohvi hinda. See ehk motiveeriks noori kohvifarmis vanemate tööd jätkama, selle asemel, et suundua paremaid teenimisallikaid otsima.