ANNI ARRO SOOVITAB: 9 südamesõbralikku toidunippi (1)

Tippkoka Anni Arro sõnul on tervisliku toidu valemiks tasakaal – see pole kunagi äärmuslik, vaid läbimõeldud ning austuse ja armastusega tehtud. Anni Arro toob välja üheksa lihtsat soovitust, mida ta ka ise järgib.

• Valmista toit algusest lõpuni ise, väldi valmistooteid, kuhu on peidetud ohtralt soola, rafineeritud suhkrut ning säilitus- ja muid e-aineid. Päris ilma soolata ei saa, aga meie kätes on kogust piirata. Kui teed ise süüa, siis näed oma silmaga, mis täpselt toidu sisse läheb. 
• Eelista kodumaist toidukraami, võimalusel kasvata köögivilju ja maitsetaimi ise. 
• Eestlase klassikaline valik – liha kartuli ja soustiga – on organismile võrdlemisi koormav. Kvaliteetne liha ei vaja kõrvale jahu- ja koorekastet. Kartuli võib asendada näiteks ahjuköögivilja või värske salatiga. Ahjus saab maitsva roa porgandist, peedist, kaalikast ja muskaatkõrvitsast. Salatisse saab panna käepärast rohelist, näiteks kapsast, suvikõrvitsat, brokolit, lehtkapsast ja -peeti ning spinatit.
• Kasuta toiduvalmistamisel südamesõbralikke õlisid. Kõige kättesaadavam on  külmpressi oliiviõli, aga lisaks võib värskeid salateid maitsestada külmpressi kanepi-, avokaado-, pistaatsia- või kõrvitsaõliga.
• Puhtad maitsed on kõige paremad, soola ja suhkruga liialdamine tapab toidu tegeliku maitse.
• Südamesõbralikkus ei tähenda kõigi rasvade vältimist. Sageli on rasvatud dieettooted tervisele koormavamad kui üks korralik praad. Küll tuleb jälgida, mida ja millega koos sööd ning piirata koguseid.
• Söö hooajaliselt! Talvel külma ja pimedaga vajab organism rammusamat sooja toitu, mis kosutab ja on talvisele seedimisele hea. Lisaks võiks talvel süüa ohtralt pähkleid ja seemneid. Suvel eelista seevastu värsket ja lahjemat toitu – salateid, pastat, puuvilju, rohelist, kerget liha. 
• Magustoit ei pea võrduma alati koogiga. Kui söödki kooki, siis see ei pea  olema nii magus, et hambad tahavad välja kukkuda. Kodus küpsetatud koogid on enamasti vähem magusad kui poekoogid, lisaks saab kodus otsida suhkrule asendust – mett, banaani, datleid. Suvel ja sügisel on Eestis piisavalt magusaid marju ja puuvilju, mis sobivad magustoiduks.

• Naudi elu ja austa toitu. Ära kugista ja kiirusta, söö rahulikult.

Südamesõbralik brokoli-kõrvitsapasta

(Kahele)

Koostisosad:
200 g täisterapennesid 
150 g muskaatkõrvitsat  
300 g brokolit 
100 g kikerherneid 
100 g toorsuitsusinki 
3-4  küüslauguküünt
rosmariini
peterselli
pipart
serveerimiseks oliiviõli ja soovi korral parmesani

Valmistamine:
Eemalda brokoli puitunud kand ja eralda õisikud. Keeda õisikuid vees umbes 5 minutit ning nõruta. Lõika kõrvits kuubikuteks ja prae oliiviõlis kuldseks. Lisa hakitud rosmariin ja küüslauk. Prae minutike ja lisa brokoliõisikud ja kikerherned. Vahepeal keeda penned soolvees (minuti võrra vähem kui pakil kirjas) ja nõruta. Vala penned pannile, sega ja lisa vajadusel natuke vett, et pasta jääks mahlasem. Kõige lõpus lisa tükeldatud toorsuitsusink ja hakitud petersell. Maitsesta pipraga, kui tarvis, lisa pisut soola. Serveeri pasta värskelt riivitud parmesaniga.