See, kuidas valgusisalduse tõstmine käib, sõltub Kalbini sõnul juba konkreetsest tootest. Proteiinikohupiimadesse ja proteiinijogurtitesse valgupulbreid ei lisata. Kõrgem valgusisaldus saavutatakse vadaku eraldamise kaudu.
See-eest proteiinijogurtijoogid on juba tehnoloogiliselt keerukamad tooted. Kuna kõrge valgusisaldus piimatootes tähendab looduslikult konsistentsilt paksemat toodet, tuleb proteiinijogurtijookidesse valgusisalduse tõstmiseks lisada kollageenvalku. „Selle võtmetähtsusega valgu tootmine kehas hakkab alates 25. eluaastast vähenema. Uuringud on kinnitanud, et kõige paremini imendub organismis suu kaudu manustatud kollageen,“ märgib Kalbin.
Balbiino proteiini-jogurtijäätistki on piimavalgu pulbriga rikastatud.
Kuigi juustu valgusisaldus on juba loomulikult kõrge, on kõrge ka tema rasvasisaldus. Sestap pole Valio proteiinijuustus mitte valgusisaldust tõstetud, vaid hoopis rasvasisaldust vähendatud. „Süües juustu, mille rasvasisaldus on vaid 5 g/100 g kohta, saab sama energia koguse juures märksa rohkem valku,“ ütleb Kalbin.
Piiri, kui kõrgeks saab ühe või teise toote proteiinisisalduse viia, panevad paika seadmed, tehnoloogia ja toote maitse, kinnitavad nii Pappel kui ka Kalbin.
„Loomulikult muudab valk, nagu ka suhkrud, rasvad ja teised toidus olevad ained nii selle maitset kui ka struktuuri,“ tõdeb Balbiino arendustehnoloog. Ka Valio tootearendusdirektor rõhutab, et eri toodete valgusisaldust ei saa omavahel võrrelda. „Näiteks ei saa juustu võrrelda jogurtijoogiga, sest üks on tahke ja teine vedel. Vedelama toote puhul on valgusisaldus madalam, tahke puhul kõrgem.“
Kui palju valku vaja on?
Kuigi valgud on üks olulisemaid toitainete allikaid, ei maksa nendega ka liialdada. Vaatamata sellele, et valgud on lihaskoe ehitusmaterjal, ei teki üleliigsetest valkudest lihaseid, vaid rasvkude. Samuti hakkab toidu liigne valgusisaldus pikapeale neerusid ja maksa koormama. Aga kuidas ma aru saan, et olen liialdustesse kaldumas?
„Organism vajab eksisteerimiseks tavapärast toitvat energiat, mida saadakse nii valkudest, rasvadest kui ka süsivesikutest. Mõnd lisaainet enam tarbides peab selleks olema põhjus, kuid seejuures tuleb eelkõige silmas pidada oma kehalist aktiivsust ja tervist,“ tuletab Pappel meelde, et ühegi ainega ei maksa liialdada. Kalbini sõnul oleks mõistlik arvestada riiklike toitumissoovitustega, mis ütlevad, et valgud võiksid moodustada 10–20% päevasest energiast. Kulturist Ott Kiivikas soovitab füüsiliselt aktiivsel inimesel tarbida päevas 1,5–2 g valku ühe kehakilogrammi kohta.
Kommentaarid (0)