Foto: ALDO LUUD
Toiduuudised
7. juuni 2018, 15:10

KOGU TÕDE SÜSIVESIKUTEST: miks vältida beeže süsivesikuid (3)

Süsivesikute mõjust on räägitud palju. Liikvel on mitmeid süsivesikutevaeseid dieete. Salapäraste süsivesikute tarbimist peetakse tervistkahjustavaks ja peaaegu ohtlikuks. Kuidas süsivesikud meie organismi mõjutavad, selgitab BBC tervisportaalis dr. Xand van Tulleken, kelle sõnul peab ette vaatama just valgete ja beežide süsivesikutega.

Süsivesikud on üheks viisiks, kuidas meie keha toidust energiat saab. Süsivesikuid on kolme tüüpi – tärklis, suhkur ja kiudained.

Tavaliselt peame süsivesikute all silmas tärklist, mida leidub „beežides” toitudes – näiteks leivas, pastas, kartulites ja riisis. Just need on toidud, millest tuleks hoiduda. Ka „valged” süsivesikud, mis peituvad suhkrurikastes toitudes-jookides nagu kihisevad joogid ja kommid, koogid ja muud maiustused, ei ole kehale head.

Suurem osa tärklist ja suhkrut nimetatud beežides ja valgetes süsivesikutes muunduvad energia omastamise käigus glükoosiks. Liigne glükoos ladustub aga rasvana.

Kuid on veel üht tüüpi süsivesikuid – need on kiudained, mida leidub puu- ja juurviljades ning mida võib nimetada „rohelisteks” süsivesikuteks. Rohelised süsivesikud hoiavad kõhu täis ning sisaldavad ka ohtralt vitamiine ja mineraale. Kiudained on head hammastele ja igemetele ning seedimisele.

Kiudaineterikastes toitudes nagu läätsed, oad ja täisteratooted leidub aeglaselt seeduvat tärklist, mis kehale head teeb, soodustades seedimist ning hoides soolestiku mikrofloora tasakaalus.

Vähenda

- jahu, riisi, kartulite, pasta, hommikuhelveste ja muude töödeldud teraviljade tarbimist

- saia ja liigselt töödeldud leiva söömist

Asenda

- riisistatud lillkapsa, juurselleri, maguskartuliga

- rukkileiva, täisteraleivaga

Söö

- muna, liha, kala, pähkleid ja läätsesid

- jälgi, et pool toidust oleks roheline või erksavärviline: kasuta värskeid juurvilju, salatit või köögivilju