Kuigi ebatervislik toit ahvatleb, tasub oma tervise nimel eelistada siiski tervislikke suutäisi.Foto: PantherMedia/Scanpix
Toiduuudised
26. märts 2018, 11:05

TEADLASED: ebatervislik toitumine vähendab vastupanuvõimet haigustele (1)

Teadlaste hinnangul söövad eestimaalased keskmiselt ebatervislikult, millega vähendavad oma organismi vastupanuvõimet haigustele.

„Tervist toetavast seisukohast on Eesti inimese toidulaud kesine,” ütles Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Eha Nurk. „Tervise Arengu Instituudi uuringu „Eesti rahva toidueelistused“ tulemuste kokkuvõte näitab, et keskmise Eesti inimese näitlikul toidulaual liialdatakse magusaga ja lihatoodetega, samas puudu jääb köögiviljadest ja kalast. Suur osa inimestest kinnitab, et nende toitumisharjumused vajaksid mõningast muutmist, aga tõsisemat tähelepanu hakatakse söömisele pöörama alles siis, kui esimene hoiatus terviserikke näol käes on.“

„Õhk meie ümber, materjalid, mida tarbime ja toit, mida sööme sisaldavad üha enam erinevaid aineosakesi ning meie kehad vajavad nende töötlemiseks abi,“ rääkis Tartu Ülikooli meditsiini-mikrobioloog Marika Mikelsaar. „On tõestatud, et meid asustavad mikroobid peegeldavad ka meie tervist. Bakterite grupid on seotud nii toiduainete omastamise, ainevahetuse kui ka kehakaaluga. Head bakterid on seega abiks meie keha kaitsmisel haiguste ning rasvumise eest. Nii head kui ka halvad bakterid avalduvad aga teatud tingimustel – geneetika, toitumine, liikumine. Kõigi nende valdkondade kohta leiab tohutult palju informatsiooni, kuid kuidas eristada kasulikku kahjulikust?“

„Teadlastel on rahva ees suur vastutus – me peame mitte ainult teadma, vaid ka propageerima,“ sõnas Marika Mikelsaar. „Käisin mitu aastat tagasi Lõuna-Koreas konverentsil, kus räägiti, et tervis, tulevik ja toit on omavahel tihedalt seotud ning rahvahulkadele on vaja toetavat informatsiooni, et tervisehädasid vältida. Leian, et teadlased ja arstid peaksid looma tänastest teadmistest kokkuvõte – brošüüri, millel on nii rahvahariduslik, põllumajanduslik kui ka majanduslik funktsioon. N-ö tavalisele inimesele on vaja öelda, kuidas oma tervist hoida.“

„Ainevahetust peaks eelkõige toetama liikumise ja tasakaalustatud toitumisega, kuid vahel on vaja kehale pakkuda ka teaduslikult loodud piimhapet tootvaid baktereid, mis organismi enda kaitsevõimet toetavad,“ märkis Marika Mikelsaar. „Probiootikumid töötavad organismis koos seal juba asuvate bakteritega ning toodavad vererõhku langetavaid ühendeid, kaitsevad organismi liigse oksüdatiivse stressi eest, vähendavad toiduinfektsioonide riski ning suurendavad seedimist toetavate laktobatsillide üldhulka soolestikus. Ei tohi unustada, et meie organism on tervik ning me saame ise palju ära teha, et selle eest hoolitseda.“

Eestlaste toidulauast ja toitumisega seotud probleemidest räägivad teadlased homme Tartus peetaval Tartu Ülikooli ja Tere AS konverentsil „Mikrobioota ja funktsionaalne toitumine“.